Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avaleht
  • Blogi
  • Autorid
  • Keeletoimetajad

Blogi

01. detsember 2022
Pea ees vette hüppav inimene

Maailma muutmise retsept: kliima, inimõigused ja kohtud

Pihel Kuusk

24. oktoober 2022
Inimkujud seisavad käed rinnal risti.

ÜRO sõltumatud eksperdid inimõiguste rikkumistest Venemaa sõjas Ukraina vastu

Lauri Mälksoo

29. september 2022
Nooruk seisab näoga majaseina poole

Läbiotsimised vanglas – lapse õiguste ja avaliku huvi õiglase tasakaalu võimalikkusest

Ksenia Žurakovskaja-Aru

17. Mai 2022
Avatud raamat

Peatoimetaja vaade: 8 nõuannet mahuka raamatu kirjutamiseks ja väljaandmiseks

Liiri Oja

Pagination

  • Eesolev leht 1
  • Lehekülg 2
  • 1 / 2
  • Järgmine leht Järgmised
  • Inimõiguste raamat
    • Õiguskantsleri eessõna
    • Peatoimetaja eessõna
    • Eessõna sõbralt
    • Sissejuhatus
    • 1. Inimõiguste ajalugu
      • 1. Inimõiguste ajalugu enne ülddeklaratsiooni
      • 2. Ülddeklaratsiooni poliitiline ajalugu
      • 3. Inimõigused kui „viimane utoopia“
      • 4. Inimõigused sõjatandril, kohtutes ja tänavatel
      • Kokkuvõte
    • 2. Inimõiguste kaitse Eesti põhiseaduslikus ruumis
      • 1. Eesti Vabariigi põhiseadus kui inimõiguste kaitse alusdokument
      • 2. Inimõiguste kaitse põhiseaduslik süsteem ja põhiõiguste tagajad Eestis
      • Kokkuvõte
    • 3. Rahvusvaheline inimõiguste kaitse süsteem
      • 1. Inimõiguste kaitse Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis
      • 2. Eesti ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimõiguskonventsioonid
      • Kokkuvõte
    • 4. Euroopa Inimõiguste Kohus kui Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldaja ja tõlgendaja
      • 1. Euroopa inimõiguste (ja põhivabaduste kaitse) konventsiooni loomine ning sellega kaitstud olulisemad õigused
      • 2. Euroopa Inimõiguste Konventsioon kui eeskuju Eesti ja Euroopa Liidu õigusele ning nende kolme omavahelised suhted
      • 3. Euroopa Inimõiguste Kohtu loomine, jurisdiktsiooni siduvus Eestile, töö alused ja ülesehitus, sh kohtunike valik ning asja arutavad koosseisud
      • 4. Euroopa Inimõiguste Kohtu olemus, kaebuste liigid ja vastuvõetavuse kriteeriumid
      • 5. Menetlus Euroopa Inimõiguste Kohtus
      • 6. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid ja nende täitmine
      • 7. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite sisuline panus Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamisse ja tõlgendamisse ning nendega arvestamine Eesti õiguses
      • 8. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, rahvusvaheline õigus, Euroopa Liidu õigus ja osalisriikide konstitutsiooniõigus. Võimude lahusus ja õiguspoliitika. Euroopa südametunnistuse tulevik
      • Kokkuvõte
    • 5. Euroopa Liit ja inimõigused
      • 1. Inimõiguste kaitse Euroopa Liidus – mitte nii sirgjooneline ajalugu
      • 2. Inimõigused Euroopa Liidus tänapäeval
      • 3. Euroopa Liidu inimõiguspraktika peamisi probleemkohti
      • Kokkuvõte
    • 6. Rahvusvaheline kriminaalõigus
      • 1. Rahvusvahelise kriminaalõiguse kujunemine
      • 2. Rahvusvahelised kuriteod
      • 3. Valitud probleemid
      • Kokkuvõte
    • 7. Rahvusvaheline humanitaarõigus
      • 1. Milline on kahe õigusharu suhe?
      • 2. Miks hakati reguleerima sõjapidamist?
      • 3. Millist rolli täidab rahvusvaheline humanitaarõigus?
      • 4. Millal kehtivad sõjapidamise reeglid?
      • 5. Millistele põhimõtetele toetuvad sõjapidamise reeglid?
      • 6. Keda puudutavad sõjapidamise reeglid?
      • 7. Milliseid sõjapidamise vahendeid ja viise tohib kasutada?
      • 8. Kuidas planeerida ja viia läbi rünnakuid?
      • Kokkuvõte
    • 8. Inimõigused ja vabaühendused
      • 1. Ühinemisvabadus ja vabaühenduste tegutsemiskeskkond
      • 2. Kogunemisvabadust kasutatakse aina aktiivsemalt
      • 3. Arusaamine intersektsionaalsusest toob vabaühendused koostööd tegema
      • 4. Rahvusvaheline raamistik vabaühenduste inimõigustealasele tööle
      • 5. Kodanikuruum ja ohud kodanikuühiskonnale
      • 6. Kuidas rünnakute sihtmärgina edukalt inimõiguste eest seista
      • Kokkuvõte
    • 9. Inimõiguste uurimise metodoloogia
      • 1. Inimõiguste kriitiline uurimine
      • 2. Inimõiguste uurimise eetika ja teadlase-uurija vastutus
      • 3. Meetodite kriitiline kasutamine
      • Kokkuvõte
    • 10. Õigus elule; piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeld
      • 1. Õigus elule
      • 2. Piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeld
      • 3. Väärkohtlemise liigid
      • 4. Inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise tüpoloogia
      • 5. Väärkohtlemise uurimine
      • 6. Õiguskaitsevahendid
      • 7. Järelevalvemehhanismid
      • Kokkuvõte
    • 11. Naiste õigused ja LGBTQI-inimeste õigused – soolisus ja seksuaalsus inimõigustes
      • 1. Naiste õiguste konventsioon
      • 2. Sooline võrdsus kui läbiv teema ehk soolõime inimõigustes
      • 3. Istanbuli konventsioon
      • 4. Naiste õigused Eestis
      • 5. Naiste ühiskondliku positsiooni uurimine
      • 6. Feministlik inimõiguste kriitika
      • 7. Lesbide, geide, biseksuaalsete, trans-, queer- ja intersooliste inimeste õigused
      • 8. LGBTQI õiguste institutsionaliseerimine
      • 9. Vikerkaareperekondade õigused
      • 10. Õigus soolise identiteedi tunnustamisele
      • Kokkuvõte
    • 12. Naistevastane vägivald
      • 1. Naistevastase vägivalla olemus, levik ja mõju
      • 2. Naistevastane vägivald inimõiguste raamis
      • 3. Õiguskaitse naistevastase vägivalla eest kui mitmekihiline mosaiik
      • Kokkuvõte
    • 13. Sõna- ja kogunemisvabadus
      • 1. Sõna- ja kogunemisvabadus Euroopa õigusruumis
      • 2. Mis kuulub sõnavabaduse kaitse alla ja kus on sõnavabaduse piirid? 
      • 3. Mis kuulub kogunemisvabaduse kaitse alla ja kus on kogunemisvabaduse piirid? 
      • 4. Päevakajalisi probleemküsimusi sõnavabaduse valdkonnast 
      • Kokkuvõte
    • 14. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
      • 1. Õiglase kohtumenetluse olemus ja eeldused
      • 2. Juurdepääs kohtule ja õiglane kohtumenetlus
      • 3. Õiglane kohtumenetlus kriminaalasjades
      • Kokkuvõte
    • 15. Õigus sotsiaalsele turvalisusele
      • 1. Sotsiaalse turvalisuse õigus inimõiguste kaitse süsteemis
      • 2. Sotsiaalse turvalisuse õiguse kontseptuaalne määratlus
      • 3. Õigus sotsiaalsele turvalisusele Eestis
      • Kokkuvõte
    • 16. Laste õigused
      • 1. Lapse õiguste konventsiooni tekkelugu
      • 2. Lapse õiguste üldpõhimõtted
      • 3. Lapse arenevate võimete põhimõte
      • 4. Laps ja perekond
      • 5. Laps ja tervis
      • 6. Laps ja haridus
      • 7. Laps õigussüsteemis
      • Kokkuvõte
    • 17. Puuetega inimeste inimõigused
      • 1. Mõisted
      • 2. Puude paradigma muutus
      • 3. Puuetega inimeste õiguste konventsioon
      • 4. Puude inimõiguskeskne mudel
      • 5. Kaitse diskrimineerimise eest
      • 6. Eesmärk on tegelik võrdõiguslikkus
      • 7. Puuetega inimesed õigussubjektidena
      • 8. Eesti ja puuetega inimeste õiguste konventsioon
      • 9. Eesti puuetega inimeste õiguste eest seisvad institutsioonid
      • Kokkuvõte
    • 18. Vanemaealiste inimeste õigused
      • 1. Vanemaealiste inimõiguste tagamine
      • 2. Vanuse mõiste ja selle indiviidipõhisem sisustamine
      • 3. Vanuseline diskrimineerimine ja vanussurve
      • 4. Vanemaealiste inimeste õiguslikud garantiid
      • 5. Vaadates tulevikku. Vanemate inimeste õiguste tugevdamise konventsioon
      • Kokkuvõte
    • 19. Õigus haridusele
      • 1. Õigusraamistiku lühiülevaade
      • 2. Õigus haridusele kui põhiõigus
      • 3. Õigus haridusele nelja A (availability, accessibility, acceptability, adaptability) kaudu
      • Kokkuvõte
    • 20. Õigus tervisele
      • 1. Õiguse tervisele kontseptsioonide raamistik
      • 2. Õiguse tervisele ajalooline kujunemine
      • 3. Õigus tervisele majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelises paktis ja teistes ÜRO rahvusvahelistes konventsioonides
      • 4. Õiguse tervisele jõustamine kohtute kaudu
      • 5. Õigus tervisele Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas
      • 6. Õigus tervisele Eesti riigisiseses õiguses
      • Kokkuvõte
    • 21. Seksuaal- ja reproduktiivõigused
      • 1. Mis on seksuaal- ja reproduktiivõigused? Määratlused ja kujunemislugu
      • 2. Haavatavate rühmade seksuaal- ja reproduktiivõigused
      • 3. Seksuaal- ja reproduktiivõigused praktikas
      • Kokkuvõte
    • 22. Töö ja inimõigused
      • 1. Tööga seotud inimõiguste väljakujunemine ja nende kaitsmise süsteem
      • 2. Õigus töötada ja mitte töötada
      • 3. Õigused töökohal
      • 4. Kollektiivsed töösuhted
      • Kokkuvõte
    • 23. Religioon ja inimõigused
      • 1. Südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
      • 2. Usu- ja veendumusvabaduse piiramine
      • 3. Mõningad olulised põhimõtted seoses riigi ning usu- ja veendumusvabadusega
      • Kokkuvõte
    • 24. Ränne
      • 1. Rände ja rändaja mõiste ning kujunemislugu
      • 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni globaalne ränderaamistik ning Euroopa Liidu uus rände- ja varjupaigalepe
      • 3. Rändajate õiguste kaitse
      • Kokkuvõte
    • 25. Tehnoloogia ja inimõigused
      • 1. Riigi kohustused põhiõiguste tagajana tehnoloogia tähtsuse suurenemisel
      • 2. Tehnoloogiaajastu tuumikpõhimõtted
      • 3. Privaatsus, isikuandmete kaitse ja tehnoloogia
      • 4. Väljendusvabadus tehnoloogiaajastul: kaitseala ja kontekst
      • 5. Väljendusvabadus, tehisintellekt, algoritmilised süsteemid, profileerimine
      • 6. Kogunemis- ja ühinemisvabadus ning tehnoloogia
      • Kokkuvõte
    • 26. Keskkond ja inimõigused ning jätkusuutlik areng
      • 1. Arengulugu rahvusvahelisel areenil
      • 2. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle praktika
      • 3. Keskkond ja inimõigused Eestis alates 1991
      • Kokkuvõte
Õiguskantsleri Kantselei
Kohtu 8, 15193 Tallinn (+372) 693 8404 info@oiguskantsler.ee
  • Kasutustingimused
  • Privaatsustingimused
  • Laadi alla raamatu PDF