Tagasi sisukorda

Peatükk 22

22. Töö ja inimõigused

Sten Andreas Ehrlich

Töö ühiskondlikku tähtsust ei ole võimalik ülehinnata. Enamikule meist on töötamine elus püsimiseks hädavajalik, sest toob leiva lauale, riided selga ja katuse pea kohale. See on parim viis vaesusest välja pääseda ja hoiduda. Mida suurem on inimese sissetulek, seda suuremad on tema võimalused, näiteks saab ta omandada parema hariduse ja hoolitseda oma tervise eest. Töötamine võimaldab elada iseseisvalt inimväärset elu.

Teisalt ei loobu töötamisest enamasti ka materiaalselt kindlustatud inimesed, sest töö on osa meie identiteedist. Tihti alustatakse iseenda tutvustamist just ametist. Töötamine võimaldab meil ennast teostada, panustada, õppida ja areneda, kuuluda kollektiivi ja ühiskonnarühma. Lisaks on töötamisel teisesed hüved, näiteks aitab see viimaste uuringute alusel püsida tervena, samal ajal kui töötus suurendab suitsiidiriski.1

Siiski võib töötamisel olla ka varjukülgi. Töö võib olla vaimselt või füüsiliselt kurnav, igav, ebameeldiv või isegi tervist kahjustav. Paljude inimeste jaoks on töö ebameeldiv kohustus või tüütu rutiin, mida talutakse palga nimel.

  • 1Rooväli, L., Pisarev, H., Suija, K., Aksen, M., Uusküla, A., Kiivet, R.-A. Aastatel 2006–2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline ülevaade. Kokkuvõte. Tartu: Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut 2018.