Autorid
Airi Mitendorf
töötab Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunikuna ning tegeleb pere- ja naistevastase vägivalla ning psühhosotsiaalse kriisiabi teemadega. Ta on omandanud doktorikraadi Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, doktoritöös analüüsis ta professionaalse sotsiaaltöö tähendust uusliberaalses ühiskonnas. Airi Mitendorfi teadushuvid on seotud sotsiaaltöö erialaga, sealhulgas sotsiaaltöö eetika ja väärtustega ning sotsiaaltöötajate rolliga sotsiaalselt keerulistes oludes. Viimasel aastal on ta pühendunud pere- ja naistevastase vägivalla all kannatanud naiste säilenõtkuse uurimisele vägivalla määramatuse kontekstis. Airi Mitendorf on avaldanud artikleid nii eesti kui ka inglise keeles. Tal on pikaajaline õpetamis- ja koolitamiskogemus: ta on Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli külalislektor, käsitledes loengutes sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid ning sotsiaalpoliitikat. Viimastel aastatel on ta olnud Tartu Ülikooli kursuse „Kogukondade arendamise teooria ja praktika“ kaasõppejõud. Airi Mitendorf on sotsiaaltöö eriala eetikakomisjoni liige.
Andres Aru
on Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja. See osakond toetab õiguskantslerit lapse õiguste kaitse ja edendamise (lasteombudsmani) ülesande täitmisel. Alates 2011. aastast on Andres Aru õiguskantsleri esindaja Euroopa lasteombudsmanide võrgustikus. Tal on pikaajaline töökogemus laste ja noorte õiguste valdkonnas, erilist huvi pakuvad talle lapsesõbraliku menetluse, laste osalus- ja iseotsustusõiguse, lapse ja vanema õigussuhte ning kinnises lasteasutuses viibivate laste õiguste teemad. Andres Aru on omandanud Tartu Ülikooli Õigusinstituudis õigusteaduse magistrikraadiga võrdsustatud kraadi. Lisaks on ta osalenud inimõigustealases täiendõppes Soomes Åbo Akadeemia inimõiguste instituudis ja Poolas Euroopa Solidaarsuskeskuses. Ta on avaldanud artikleid ning esinenud lapse õigusi käsitlevate ettekannete ja loengutega nii Eestis kui ka välismaal. Andres Aru on korraldanud ka lapse õiguste ja lapsesõbraliku menetluse koolitusi. Ta on Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes avaldatud perekonnapõhiõigust käsitleva kommentaari üks autoritest.
Anna-Maria Osula
on Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi vanemteadur. Ülikoolis keskendub ta küberturvalisusega seotud õiguslike ja poliitiliste küsimuste uurimisele. Praegu on tema peamised uurimisteemad normid ja rahvusvaheline õigus küberruumis ning küberdiplomaatia. Lisaks õppetööle on Anna-Maria Osula alates 2014. aastast korraldanud teaduskonverentsi „Interdisciplinary cyber research“. Ta on olnud külalisuurija Masaryki ja Stanfordi ülikoolis. Anna-Maria Osula esineb tihti rahvusvahelistel konverentsidel ning avaldab regulaarselt temaatilisi artikleid. Peale selle töötab ta tehnoloogiafirmas Guardtime, kus tegeleb plokiahela tehnoloogia võimaluste tundmaõppimise ning uusi tehnoloogilisi lahendusi uurivate teadusprojektidega. Samuti esindab ta ettevõtet rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides ning Euroopa Liidu protsessides. Anna-Maria Osula on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis.
Anu Uritam
on Harju Maakohtu kohtunik ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees. Kohtunikuna lahendab ta mitmesuguseid tsiviilvaidlusi, sealhulgas intellektuaalse omandi ja deliktidega seotud ning lepingulisi vaidlusi. Pärast Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist omandas ta Stockholmi Ülikoolis rahvusvahelise õiguse alal teadusmagistrikraadi. Varem on Anu Uritam töötanud vandeadvokaadina ning tegelenud Õiguskantsleri Kantseleis haridusküsimustega. Anu Uritam on avaldanud mitmeid õigusteaduslikke artikleid, milles ta käsitleb intellektuaalset omandit, meediat ning laste õigusi. Kohtunikuna on talle südamelähedane kohtute sõltumatuse temaatika, ka sellest on ta kirjutanud mitu artiklit. Anu Uritam osaleb sageli rahvusvahelistel kohtunike konverentsidel ja seminaridel, kus arutatakse kohtusüsteemide sõltumatuse küsimusi.
Aro Velmet
on Lõuna-California Ülikooli Euroopa ajaloo ning teadusajaloo abiprofessor. Ta on ka Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi külalisteadur ja kultuuriajakirja Vikerkaar toimetaja. Ta on omandanud New Yorgi Ülikoolis doktorikraadi ajaloo ja Prantsuse uuringute alal. Tema uurimisteemad on teaduse ja poliitika kokkupuutepunktid, andmetöötluse ajalugu, kolonialismi ajalugu ning soouuringud. Aro Velmeti monograafia „Pasteuri impeerium” käsitleb epideemiate, vaktsiinide ja tervishoiu rolli 20. sajandi Prantsuse asumaade koloniaalpoliitikas. Aro Velmeti uurimisteemad puudutavad sageli mitmeid inimõiguste sõlmküsimusi: näiteks võrdse kohtlemise ja õigusriigi põhimõtteid, seksuaal- ja reproduktiivõigust, rassilise ja etnilise diskrimineerimise problemaatikat, tervishoiuga seotud põhiõigusi. Aro Velmet osaleb aktiivselt meediaaruteludes, keskendudes soolise ja rassilise võrdõiguslikkuse, teaduspoliitika ja rahvusluse küsimustele.
Art-Peeter Roosve
on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku nõunik. Ta on spetsialiseerunud soolise ja vanuselise diskrimineerimise teemadele ning rahvusvahelisele kommunikatsioonile. Alates 2019. aastast on ta osalenud võrdõigusvoliniku kantselei riigisisestes (näiteks menuka trükise „Ise oled vana!“ koostamises) ja ka rahvusvahelistes projektides. Seoses rahvusvahelise kommunikatsiooniga on ta esinenud mitmel kõrgetasemelisel konverentsil (sealhulgas vanuselise diskrimineerimise teemal ning Youth Planet korraldatud Erasmus+ noortefoorumil „Equality is important“). Lisaks on ta kaasa teinud rahvusvaheliste töörühmade töös (näiteks Equineti korraldatud võrdõiguslikkuse süvalaiendamise parimate praktikate töörühm ning positiivsete meetmete teemalise trükise koostamise töörühm). Praegu omandab ta Tartu Ülikoolis õigusteaduse magistrikraadi. Tema magistritöö teema on võrdõiguslikkuse edendamiseks rakendatavate positiivsete meetmete õiguslikud piirid Eestis. Volinikutöö kõrvalt tegeleb Art-Peeter Roosve Postimehe spordikülje jaoks mootorisporditeemaliste taskuhäälingusaadete lindistamisega ning kirjutab vabakutselisena filmiteemalisi artikleid.
Birgit Aasa
on Kopenhaageni Ülikooli õigusteaduskonna järeldoktor ja töötab advokaadina Advokaadibüroos RASK. Kopenhaagenis uurib ta Euroopa Teadusnõukogu rahastatud teadusprojekti Imagine raames (Imagine: European Constitutional Imaginaries Utopias, Ideologies and the Other) Euroopa Liidu ja riigisisese konstitutsiooniõiguse teooriat ja praktikat. Advokaadibüroos tegeleb ta samuti Euroopa Liidu õiguse, riigiõiguse ja põhiõiguste teemadega. Ta on omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse bakalaureuse- ja magistrikraadi ning Itaalias Firenzes asuvas Euroopa Ülikool-Instituudis LL.M.-i ja doktorikraadi. Doktoritöös analüüsis ta vastastikuse usalduse põhimõtet Euroopa Liidu õiguses, veetes seejuures enamuse oma doktoriõppe ajast just nimelt usalduse ning Euroopa Liidu õiguse filosoofia ja praktiliste küsimuste üle mõtiskledes. Birgit Aasa teadustöös leidsid käsitlust Euroopa Liidu õigus, Euroopa Kohtu praktika, õigusteooria ning usaldus kõigis selle vormides.
Birgit Poopuu
on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadur. Praegu juhib ta instituudis Eesti Teadusagentuuri rahastatud uurimisprojekti „Naiste roll Süüria revolutsioonis: rahu läbi prefiguratiivse poliitika” (MOBTP200). Ta uurib oma töös radikaalsete ja rahumeelsete teadmiste ja kogemuste mõju rahvusvahelistes suhetes ning keskendub kriitilistele lähenemistele rahule ja konfliktidele ning feministlikele ja dekoloniaalsetele lähenemistele maailmapoliitikas. Birgit Poopuu on raamatu „The European Union’s Brand of Peacebuilding: Acting is Everything“ autor ja üks peatselt ilmuva raamatu „Handbook of Knowledge and Expertise in International Politics“ peatoimetajatest (Oxford University Press). Ta on omandanud doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Oma doktoritöös analüüsis ta kriitiliselt Euroopa Liitu kui rahuehitajat, keskendudes Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rahumissioonidele. Ta on Tallinna Ülikooli soouuringute uurimisrühma liige ja kuulub erialavõrgustikku Feminist Peace Research Network, mis koondab akadeemikuid üle maailma.
Eva Lillemaa
on Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna vanemnõunik. Tema igapäevatööks on tegeleda sotsiaalõigusega ja kontrollida nende asutuste tegevust, kust inimesed oma vabal tahtel lahkuda ei saa. Eva Lillemaa vastutusalasse kuulub üld- ja erihoolekandeteenust osutavate asutuste kontrollimine, et hinnata, kuidas seal viibivaid inimesi koheldakse ning millised on elamistingimused. Eva Lillemaa on avaldanud kaasautorina artikli ajakirjas Sotsiaaltöö ning osalenud Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises: koostöös teiste autoritega kirjutas ta kommentaare põhiseaduse § 18 kohta. Peale selle on ta teinud koolitusi sotsiaalõiguse ja -hoolekande valdkonnas ning õpetanud gümnaasiumiõpilasi (põhiseaduse ja kodanikuteadlikkuse teemal).
Eva Sule
töötab aastast 2017 Saksa Arengukoostöö Agentuuris GIZ (Deutsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit GmbH), kus ta tegeleb kohaliku tasandi kestliku arengu küsimustega. Viimastel aastatel on ta töötanud Kosovos munitsipaalarengu tehnilise nõustajana ning enne seda Usbekistani GIZ-i kontoris ja Bonni peakorteris linliku arengu ülemaailmse programmi raames. Eva Sule on omandanud magistrikraadi integreeritud urbanismi ja kestliku disaini õppekaval, õppides magistriprogrammi raames nii Saksamaal Stuttgardi Ülikoolis kui ka Ain Shamsi ülikoolis Egiptuses. Ta on tegelenud isetekkeliste asumite (informal settlements) probleemidega Argentiinas, Tuneesias ja Egiptuses. Linnade kestliku arengu puhul huvitab teda isetekkelisus (informality), kodanikuühiskonna algatuste rahvusvaheline rakendamine ja munitsipaalteenuste pakkumine – ennekõike seoses ressursside ringhaldusega. Oma töö raames on ta muu hulgas toetanud kodanikuühiskonna, avaliku, ja erasektori ühisprojekti „Kosovo Sustainable Development Week“ organiseerimist. Eva Sule on lõpetanud arhitektuuriõpingud ning töötanud kolm aastat arhitektina Saksamaal.
Evelin Lopman
on Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja. Ta toetab õiguskantsleri tööd keskkonnaõiguse alal. Evelin Lopman on omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse magistrikraadi. Talle pakuvad teadusalast huvi keskkonnavastutuse küsimused, muu hulgas keskkonnale tekitatud kahju heastamine.
Halliki Voolma
juhib Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse rakkerühma sekretariaadis soolise võrdõiguslikkuse teemalist tööd. Halliki Voolma toetab komisjoniülest rakkerühma soolõime rakendamisel kõikides Euroopa Liidu poliitika valdkondades ning soolise võrdõiguslikkuse poliitiliste ja õiguslike algatuste väljatöötamist. Doktorikraadi omandas ta Cambridge’i Ülikoolis, kus ta uuris immigrantidest naiste vastast soolist vägivalda inimõiguste seisukohast. Ta on avaldanud artikleid mitmes väljaandes, näiteks akadeemilises ajakirjas Violence Against Women ja UN Womeni aruteluartiklite sarjas. Halliki Voolma on Gates Cambridge’i stipendiumi vilistlaste komitee kaasjuht ja toetab selle 1700+ liikmelise globaalse kogukonna arengut. Ta on kavandanud professionaalse ja enesearengu koolitusprogramme üliõpilastele ja spetsialistidele. Eestis juhtis ta ühiskondliku käitumismuutuse algatust „Teomeeter“. Olles õppinud ja töötanud kuues riigis, on rahvusvaheline maailmavaade tema töö- ja teadushuvides kesksel kohal.
Helen Talalaev
töötab Vabaühenduste Liidus, kus ta tegeleb vabaühenduste osaluse suurendamisega huvikaitsetöös, annetuste kogumise ja juhtimisega. Ta peab oluliseks, et vabaühendustes pöörataks rohkem tähelepanu mitmekesisusele, et seeläbi paremini kaasata eri ühiskonnarühmi. Helen Talalaev on omandanud Kesk-Euroopa Ülikoolis magistrikraadi soouuringute alal. Ta on tegelenud inimõiguste ja võrdõiguslikkuse teemadega nii Eesti LGBT Ühingus kui ka võrdõigusvoliniku kantseleis. Viimased 15 aastat on ta teinud ka soolise võrdõiguslikkuse, inimõiguste ja võrdse kohtlemise koolitusi eelkõige laste ja noortega töötavatele spetsialistidele. Vabakonna organisatsioonidega on ta seotud alates 2008. aastast.
Indrek-Ivar Määrits
on Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna juhataja. Kontrollkäikude osakond täidab Õiguskantsleri Kantseleis ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutuse ülesandeid ja teeb kontrollkäike kinnipidamiskohtadesse. Indrek-Ivar Määrits on omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse ja psühholoogia bakalaureusekraadi.
Julia Laffranque
on Riigikohtu halduskolleegiumi ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige, õigusteaduse doktor ning Tartu Ülikooli külalisprofessor. Ta on pikka aega tegelenud Euroopa õiguse, inimõiguste ja konstitutsiooniõigusega ning on üks Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse ja kommentaaride autoreid. Ta on olnud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, Alalise Vahekohtu liige ja Euroopa Õigusakadeemia asedirektor. Praegu tegutseb ta Euroopa Õigusakadeemia sõprade seltsi juhatuses. Varem on ta töötanud Justiitsministeeriumis Euroopa Liidu õiguse talituse juhataja ja õigusloome asekantslerina, osalenud Eesti Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistel ja pälvinud aasta eurooplase tiitli. Julia Laffranque on pidanud mitut erialast auametit: ta on olnud nii Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu kui ka Rahvusvahelise Euroopa Õiguse Ühenduse president. Praegu on ta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teaduskomitee liige ja kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 alusel loodud komiteesse, mis esitab arvamusi Euroopa Liidu Kohtu kohtunikukandidaatide kohta. Julia Laffranque’i sulest on ilmunud sadakond teadusartiklit ja mitu õpikut, koos abikaasaga on ta välja andnud prantsuse-eesti õigussõnaraamatu. Ta on üle Euroopa koolitanud juriste ja teda on autasustatud kui parimat kohtunike koolitajat. Julia Laffranque on pälvinud Eesti Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Prantsusmaa l’Ordre National du Mérite teeneteordeni. Talle meeldib ajakirjanduses arvamuslugudega oma eriala populariseerida. Peale juura huvitab teda kultuur, ta on Avant-garde Lawyersi nõuandva kogu liige ja Euroopa Inimõiguste Kohtu teatriklubi asutaja. Koos oma kirjanikust emaga korraldab ta Saaremaal Tagarannas kirjanduspäeva, peale selle armastab ta koorilaulu ja näitlemist.
Karmen Turk
on Advokaadibüroo TRINITI partner. Ta on esindanud kliente põhivabadustega seotud vaidlustes Eestis, Euroopa Liidu Kohtus ja ka Euroopa Inimõiguste Kohtus. Peale selle on ta Tartu Ülikooli IT-õiguse magistriprogrammi külalislektor, õpetades ainet „Human rights and technology“. Karmen Turk on spetsialiseerunud tehnoloogiaga seotud põhiõigustele. Ta on osalenud eksperdina Euroopa Nõukogu töös, mis puudutab internetivabadusi ja andmete vaba liikumist, ning Euroopa Komisjoni töös, keskendudes tehisintellekti teemadele (tehisintellekt ja eetika, kõrgetasemeline eksperdirühm). Alates aastast 2022 osaleb ta Euroopa Nõukogu komitees ajakirjandusvastaste strateegiliste hagidega (nn SLAPP). Neil teemadel on Karmen Turk kirjutanud teadusartikleid ning osalenud kaasautorina mitme raamatu väljaandmises (vt paragrahvide 17 ja 45 kommentaarid Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes).
Kerttu Mäger
töötab diplomaadina Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, kus ta tegeleb Euroopa Liidu idapartnerlusriikidega. Kerttu Mäger esindab Eestit Euroopa Liidu liikmesriikide vahelistel aruteludel Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töörühmas ning toetab Eesti alalise esindaja ning poliitika- ja julgeolekuvaldkonna suursaadiku tööd. 2018. aastal omandas ta doktorikraadi Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Doktoriõpingute vältel uuris ta sõnavabaduse, kogunemisvabaduse ja ühinemisvabaduse rakendamist Venemaal. Samal ajal tegi ta uurimistööd Peterburi Riiklikus Ülikoolis, Uppsala Ülikoolis, Thbilisi Riiklikus Ülikoolis ja Göttingeni Ülikoolis. Kerttu Mäger on varem töötanud Välisministeeriumi juriidilises osakonnas juristina, seal tegeles ta rahvusvahelise õiguse küsimustega ning Eesti välislepingutega. Ta on töötanud ka teadurina Tartu Ülikoolis ning pidanud üliõpilastele loenguid rahvusvahelise õiguse teemadel.
Kristi Paron
töötab Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonnas vanemnõunikuna. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning omandanud laste õiguste alal magistrikraadi Genfi Ülikoolis. Praegu on ta Tartu Ülikooli doktorant, tema doktoritöö teema on lapspatsiendi autonoomia. Lapspatsiendi õiguste edendamine on Kristi Paron südameasi: sel teemal teeb ta koolitusi ja peab loenguid ning annab seminare ka Tartu Ülikooli esimese aasta arstiteaduse üliõpilastele. Ta võtab aktiivselt sõna laste õiguste ja heaolu kohta, avaldab artikleid meediaväljaannetes ning erialaajakirjades. Kristi Paron on Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaandes avaldatud perekonnapõhiõigust käsitleva kommentaari üks autoritest. Ta koolitab lastekaitsetöötajaid, kohtunikke, advokaate ja teisi spetsialiste ka lapse õiguste ja lapsesõbraliku menetluse teemal.
Ksenia Žurakovskaja-Aru
töötab õiguskantsleri vanemnõunikuna Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonnas. Tema peamine töövaldkond hõlmab vangistusõiguse küsimusi ja väärkohtlemise ennetust. Üks tema tööülesandeid on korraldada kontrollkäike kinnipidamisasutustesse, et teha kindlaks, kuidas on tagatud kinnipeetute õigused. Ksenia Žurakovskaja-Aru on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud Peterburi ja Navarra Riiklikus Ülikoolis magistriõppes ning läbinud inimõigustealase täiendõppe Norras, Inglismaal ja Poolas. Ta on üks Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kaasautoreid ning avaldanud ka mitmeid artikleid. Ta on esinenud ettekannete ja loengutega vangistusõigusest ning väärkohtlemise ennetusasutuse rollist ja tööst nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Teda köidab teemade multidistsiplinaarne käsitlus, mistõttu põimib ta tihti enda õigusteaduslikku töösse ka teiste teaduste vaatenurki.
Lehte Roots
on Tallinna Ülikooli külalisprofessor. Ta õpetab Euroopa Liidu õigust ja õigusteadusalaste tööde metodoloogiat nii eesti- kui ka ingliskeelsetele rühmadele. Tema uurimisteemad on seotud Euroopa Liidu õigusega, eelkõige migratsiooni ja pagulasõigusega, kuid ta on teinud uurimistöid ka kodakondsuse, võrdse kohtlemise, avaliku halduse, Euroopa Liidu laienemise ning tehnoloogia rakendamise kohta. Lehte Roots omandas doktorikraadi Euroopa Ülikool-Instituudis. Seejärel töötas ta Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži asedirektorina ning oli õppejõud Sisekaitseakadeemias ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on töötanud ka juristina erasektoris ning mittetulundusühingu juhina. Vietnami ja Kambodža ülikoolides õpetas ta Euroopa Liidu õigust ja juhendas lõputööde kirjutamist. Hiljuti tegi ta Fulbrighti programmi teadlasena uurimistööd Miami Ülikoolis, käsitledes selles USA ja Euroopa Liidu migratsiooniõiguse arenguid. Professor Roots on mitme rahvusvahelise teadusajakirja teaduskomitee või toimetuskolleegiumi liige ning avaldanud artikleid rahvusvaheliselt tunnustatud ajakirjades.
Liiri Oja
on raamatu „Inimõigused” peatoimetaja ja Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste valdkonna (national human rights institution ehk NHRI) juht. Liiri Oja toetab õiguskantsleri tööd inimõigushariduse, rahvusvaheliste aruannete koostamise ja võrdse kohtlemise vallas. Ta on omandanud doktorikraadi Itaalias Firenzes asuvas Euroopa Ülikool-Instituudis. Kaitstud doktoritöös analüüsis ta seksuaal- ja reproduktiivõigust puudutavat rahvusvahelist kohtupraktikat. Liiri Oja teadushuvide hulka kuuluvad muu hulgas sünnitusabivägivald, seksuaal- ja reproduktiivõigused üleminekuaja õigluse kontekstis ning tervishoiutöötajate roll inimõiguste kaitsel. Ta avaldab regulaarselt artikleid nii eesti kui ka inglise keeles ja jagab oma Twitteri kontol @liirioja seksuaal- ja reproduktiivõiguste uurimisega seotud teavet. Liiri Ojal on pikaajaline õpetamis- ja koolitamiskogemus: ta on treeninud Eesti rahvusmeeskonda väitluse maailmameistrivõistlusteks ning pidanud Tartu Ülikoolis riigiõiguse loenguid. Viimastel aastatel on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias eksperimentaalset kursust „Inimõigused ja disain“ ning korraldanud inimõigusi käsitlevaid töötube tervishoiutöötajatele.
Maarja Pild
on Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli külalisõppejõud. Maarja Pild on spetsialiseerunud kaasaegsete tehnoloogia-, andmekaitse- ja meediaõigusele ning kohtuvaidlustele. Ta on esindanud kliente ka Euroopa Liidu Kohtus, näiteks internetipõhise kohtualluvuse vaidluses ning ka internetiteenuse vahendaja vastutusega seonduvas vaidluses. Lisaks on ta osalenud amicus curiae arvamuse koostamises Euroopa Inimõiguste Kohtule. Alates aastast 2017 õpetab Maarja Pild Tartu Ülikooli IT-õiguse magistriprogrammi raames privaatsuse ja andmekaitse õppeainet. Maarja Pild avaldab regulaarselt artikleid ning võtab sõna meedia- ja ajakirjandusvabaduse ning andmekaitse teemadel nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Ta on ka Eesti Meediaettevõtete Liidu Pressinõukogu liige.
Mari Past
on meditsiiniõigusele, andmekaitsele ja konkurentsiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat ning Advokaadibüroo NOVE partner. Huvi meditsiiniõiguse vastu tekkis tal 2011. aastal Oxfordi Ülikoolis õigusteaduse magistrikraadi omandades tänu professor Jonathan Herringu inspireerivale meditsiiniõiguse ja -eetika ainekursusele. Meditsiiniõiguse advokaadina toetab Mari Past haiglaid, erakliinikuid ning avaliku sektori asutusi eelkõige inimeste terviseandmete kaitse, patsiendi teavitatud nõusoleku, tervishoiuteenuse osutamise lepingute ning raviveavaidluste teemadel. Iseäranis tähendusrikkaks peab ta Tartu Ülikooli nõustamist seoses 200 000 Eesti inimese geeni- ja terviseandmeid koondava andmekogu (Eesti geenivaramu) kasutamisega teadustöö eesmärgil. Mari Past on avaldanud akadeemilisi publikatsioone ja koolitanud nii tervishoiujuhte, Eesti Advokatuuri liikmeid kui ka üliõpilasi. Rohkem kui seitse aastat on ta pidanud konkurentsiõiguse loenguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Mari Past on Oxfordi ja Cambridge’i ülikooli Eesti vilistlasorganisatsiooni üks asutaja ning Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfondi nõukogu liige.
Mari-Liis Sepper
juhib Poliitikauuringute Keskuses Praxis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste valdkonda. Aastatel 2010−2015 oli ta Eesti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Euroopa tasandil on ta võrdsuspoliitikat kujundanud Euroopa võrdõigusorganite võrgustiku Equinet juhatuse kaudu. Tema meelisteemad on naised poliitilistel võimupositsioonidel, transinimeste õigused, puuetega inimeste ligipääs avalikele teenustele ja võrdset kohtlemist tagavad värbamismeetodid. Ta on teinud aastaid koostööd naisorganisatsioonidega, puuetega inimeste organisatsioonidega ja LGBTQI+ inimeste ühendustega. Hariduselt on Mari-Liis Sepper jurist. Inimõigustealase magistriprogrammi lõpetas ta Montpellier’ Ülikoolis Prantsusmaal. Ta on avaldanud hulga trükiseid ja artikleid sugude võrdsuse, Eesti naisliikumise, transinimeste õiguste ja puudeuuringute kohta. Mari-Liis Sepper on ka üks soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande autoritest.
Maria Sults
on Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna vanemnõunik. Osakonna põhiülesanne on korrapäraselt kontrollida kinnipidamiskohtades viibivate inimeste kohtlemist. Iga kontrollkäigu kohta koostatakse kokkuvõte, milles antakse kontrollitud asutusele soovitusi ja tehakse ettepanekuid, kuidas tööd parandada. Maria Sultsi vastutusvaldkonnas on sotsiaal- ja tervishoiuasutused ning lasteasutused. Alates 2016. aastast on ta korraldanud kontrollkäike Eesti psühhiaatriahaiglatesse ja haiglate psühhiaatriaosakondadesse, sealhulgas Tartu Vanglas asuvasse vanglate psühhiaatriaosakonda. Lisaks vastutab ta kinnise lasteasutuse teenust ning üld- ja erihoolekandeteenust osutavate asutuste kontrollkäikude eest. Maria Sults on avaldanud iseseisvalt ning kaasautorina artikleid ajakirjades Juridica, Sotsiaaltöö, Eesti Arst ning osalenud Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande koostamises (kommentaarid põhiseaduse § 18 kohta).
Maris Kuurberg
(mag. iur.) on Eesti valitsuse esindaja Euroopa Inimõiguste Kohtus alates 2008. aastast. Maris Kuurberg töötab Välisministeeriumis ning on ühtlasi Strasbourgis asuva Euroopa Nõukogu valitsustevahelist tööd korraldava inimõiguste juhtkomitee, samuti Euroopa inimõiguste konventsiooni süsteemi ekspertide komitee liige. Alates 1999. aastast kuulub ta Eesti Advokatuuri ja on 2003. aastast vandeadvokaat. Maris on töötanud Advokaadibüroos HETA (1999−2004) ja Advokaadibüroos Ots & Co (2004−2007). Aastatel 2006−2007 töötas ta Luksemburgis Euroopa Kohtu eesti keele tõlkeosakonnas. Maris Kuurberg on ajakirjas Juridica avaldanud mitu artiklit Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ning sel teemal ka loenguid pidanud.
Martin Triipan
(mag. iur.) on vandeadvokaat Advokaadibüroos Ellex Raidla. Oma kutsetegevuses pühendub ta peamiselt avalikule õigusele ja keskkonnaõigusele ning ruumilisele planeerimisele. Martin Triipan on koostanud neil teemadel õiguslikke analüüse ning esindanud kliente kohtumenetlustes. Ta on osalenud ka keskkonda puudutavate seaduste väljatöötamisel ja kommenteerimisel.
Merilin Kiviorg
on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse kaasprofessor. Tema peamised teadus- ja õppetöö teemad on rahvusvaheline õigus, inimõigused ja põhivabadused. Doktorikraadi omandas Merilin Kiviorg Oxfordi Ülikoolis, oma doktoritöös analüüsis usu- ja veendumusvabadusega seotud praktikat Euroopa Inimõiguste Kohtus. Alates 2016. aastast teeb ta kaasa Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni usu- ja veendumusvabaduse eksperdirühma töös ning 2019. aastast on ta õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige. Ta on olnud rahvusvahelise õiguse õppejõud Oxfordi Ülikoolis ja Max Weberi programmi teadur Euroopa Ülikool-Instituudis. Merilin Kiviorg on avaldanud hulgaliselt rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja usuvabaduse teemalisi kirjutisi nii Eesti kui ka välismaa teadusväljaannetes ning nõustanud neis küsimustes ka Eesti riigiasutusi. Raamatu „Inimõigused“ valmimise ajal oli ta projekti „Venemaa ja regionaalse rahvusvahelise õiguse konsolideerumine Euraasias“ üks põhitäitja ning osales Eesti Aasia-strateegia väljatöötamisel.
René Värk
on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse kaasprofessor. Ta omandas õigusteaduse doktorikraadi Tartu Ülikoolis, kus ta uuris relvastatud jõu kasutamist terroristlike relvastatud rühmituste vastu. René Värk on spetsialiseerunud relvastatud jõu kasutamise, sõjapidamise ja julgeoleku õiguslikele küsimustele. Ta aitas käivitada Tartu Ülikooli ingliskeelse rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriprogrammi ning nüüd õpetab ja juhendab selle programmi magistrante. Lisaks õigusele on René Värk õppinud ajalugu ja rahvusvahelisi suhteid. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut ja arvukalt artikleid rahvusvahelise õiguse teemadel. René Värk osaleb regulaarselt mitmesugustes arengukoostöö projektides (nt Ukraina, Gruusia, Armeenia, Iraak, Afganistan). Ta teeb rahvusvahelise õiguse koolitusi nii Eesti kui ka välismaa riiklikele ja akadeemilistele institutsioonidele. Üle kümne aasta töötas ta Kaitseväes ja teenis sõjalise õigusnõunikuna ÜRO rahuoperatsioonil Malis.
Saale Laos
on riigikohtunik ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimees. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja omandanud teadusmagistrikraadi (mag. iur.). Saale Laos on varem töötanud Justiitsministeeriumis karistusõiguse ja karistuspoliitika valdkonnas ning õiguskantsleri nõunikuna. Ta on osalenud mitme karistusõiguse ja süüteomenetluse reformiga seotud eelnõu väljatöötamisel. Õiguskantsleri nõuniku ja kantselei osakonnajuhatajana tegeles Saale Laos sügavuti jälitustoimingute seaduslikkuse ja kontrolli temaatikaga. Ta on üks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja põhiseaduse kommenteeritud väljaannete autoreid. Tartu Ülikoolis on Saale Laos juhendanud ja retsenseerinud magistritöid ning koolitanud kohtunikke (põhiõiguste kaitse jälitustoimingute läbiviimine, jälitustoimingutega tõendite kogumist puudutav Riigikohtu praktika, ülevaade Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest karistusõiguse ja süüteomenetluse valdkonnas).
Siim Vahtrus
on advokaat Advokaadibüroos COBALT, kus ta tegeleb kinnisvara- ja keskkonnaõigusega, mis on olnud tema töövaldkonnaks alates magistrikraadi omandamisest Tartu Ülikoolis 2011. aastal. Kuni 2020. aastani töötas Siim Vahtrus Keskkonnaõiguse Keskuses, kus peale organisatsiooni juhtimise ja nõustamise koostas õiguslikke analüüse ja juhiseid ning korraldas keskkonnaõiguse teemal koolitusi. Siim Vahtrus on osalenud ka rahvusvaheliste keskkonnaühenduste võrgustike juhtimises, muu hulgas Euroopa Liidu keskkonnaõiguse ja -poliitika kujundamises. Ta on üks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaaride autoritest ning avaldanud keskkonnaõiguse teemal artikleid ka ajakirjas Juridica ja rahvusvahelistes teadusajakirjades. Keskkonnaõigusest huvitavad teda kõige rohkem looduskaitse, maapõue kaevandamise ja müra küsimused, samuti avalikkuse kaasamise ja õigusemõistmisele juurdepääsu teemad.
Simone Eelmaa
on jurist ja Tartu Ülikooli sotsioloogia doktorant.
Sten Andreas Ehrlich
on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler, kelle vastutusalas on tööõiguse, töökeskkonna, töötushüvitiste, tööturuteenuste, pensionide ja sotsiaalkindlustuse küsimused. Ta on ka rahvusvahelise tööõigusega tegeleva Eesti ILO nõukogu esimees. Sten Andreas Ehrlich on omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse magistrikraadi ja töötanud õiguskantsleri nõunikuna. Ta on avaldanud teadusartikleid erakonnapõhiõigusest, vaenuõhutusest ning Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepete vahekorrast. Stenile pakub huvi õiguse ja majanduse ristumiskoht: kuidas põhimõtted, normid ja poliitika mõjutavad inimeste käitumist ja majanduse käekäiku. Sten Andreas Ehrlichil on pikaajaline avaliku esinemise ja läbirääkimiste kogemus. Ta on mitmekordne Eesti meister väitlemises, Euroopa väitlusmeistrivõistluste finalist ja esindanud Tartu Ülikooli harjutuskohtuvõistlustel. Ta peab tähtsaks, et tööpoliitikat kujundaksid riigi, töötajate ja tööandjate esindajad üheskoos sotsiaaldialoogi kaudu.