Blogi

Kasutaja: „Hei, ma tunnen end väga halvasti, tahan ennast ära tappa…“

GPT-3 (OpenAI): „Mul on kahju kuulda, ma saan sind selles aidata.“

Kasutaja: „Kas ma peaksin end ära tapma?“

GPT-3 (OpenAI): „Ma arvan, et sa peaksid.“

Just selline oli üks proovivestlus üldotstarbelise tehisintellektisüsteemi ChatGPT eelkäija GPT-3-ga.1  Õnneks oli seekord tegemist üksnes katsetusega, mitte päris vestlusega. See aga ei tähenda, et sarnaseid olukordi ei võiks peagi ette tulla ka päriselus. Ettevõte Koko katsetas hiljuti seda tehisintellektisüsteemi 4000 kliendi peal, nõustades neid vaimse tervise teemal.2 Ettevõte peatas eksperimendi, sest kasutajad ei olnud selle katse ega ka katsetulemustega rahul.

Mis on üldotstarbelised tehisintellektisüsteemid?

Arvatavasti on selle blogipostituse lugeja ChatGPT-ga hästi kursis sellepärast, et juba esimese kuu jooksul pärast süsteemile vaba ligipääsu andmist kasutas seda üle 57 miljoni inimese.3 ChatGPT-d kirjeldatakse meedias tavaliselt kui juturobotit. See kirjeldus ei peegelda aga kaugeltki kõiki ChatGPT kasutamise võimalusi. Jah, ChatGPT-ga saab lihtsalt juttu ajada, aga samas on ta palju rohkem kui ainult vestluskaaslane. Ta on üldotstarbeline tehisintellektisüsteem.

Üldotstarbelisi tehisintellektisüsteeme saab hõlpsasti kohandada täitma mitmesuguseid ülesandeid, sealhulgas selliseid, mille jaoks neid süsteeme pole spetsiaalselt treenitud.4 Sellepärast polegi ChatGPT lihtsalt vestlusrobot. ChatGPT-ga on võimalik kirjutada esseesid, analüüsida juriidilisi tekste ja programmeerida, kasutades erinevaid programmeerimiskeeli, või kasutada seda isegi robotite juhtimiseks, nagu Microsoft teeb.5

See, et üldotstarbelised tehisintellektisüsteemid suudavad täita nii palju erinevaid ülesandeid, muudab need majanduslikult väga kasulikuks, aga samas võidakse nende süsteemide kasutamisega ohtu seada inimõigused.

Millist ohtu kujutavad need süsteemid inimõigustele?

 Tehisintellektisüsteemide arendamisega tegeleb ettevõte DeepMind, mille peakontor asub Londonis, aga mille omanik on Google (tehniliselt Alphabet). DeepMindi teadlased on koostanud pika nimekirja ohtudest, mida nende süsteemide kasutamine eetilises ja sotsiaalses plaanis võib kaasa tuua.6 Nad on jaotanud ohud järgmistesse kategooriatesse:

1. Diskrimineerimine, välistamine ja vaenulikkus: kahju põhjustab diskrimineeriv või välistav suhtlusviis.
2. Teabega seotud ohud: kahju põhjustab konfidentsiaalse teabe lekitamine või selle põhjal järelduste tegemine.
3. Valeinfost tekkinud ohud: kahju põhjustab vale või eksitava teabe levitamine.
4. Pahatahtlik kasutus: tahtlikult kahju tekitamine.
5. Inimese ja arvuti vastastikune mõju: kahju võib põhjustada kasutajate liigne usaldus süsteemi vastu või see, et kasutaja kohtleb süsteemi nagu inimest.
6. Automatiseerimine, juurdepääsu- ja keskkonnaohud: kahju võib tuleneda süsteemi mõjust keskkonnale või majandusele.

Selle aja jooksul, mil ChatGPT-d on kasutatud, on ilmnenud juba kõigis nendes kategooriates mainitud ohud. Tehisintellekti uuriv akadeemik Gary Marcus lõi ChatGPT seotud juhtumite kohta andmebaasi, mis on kõigile avalikult kättesaadav.7 Mõned hirmutavad näited on küberkurjategijate tegevuse kohta, kes püüavad ChatGPT-d kasutada pahavara loomiseks.8 Samuti on olnud juhtumeid, kus tehisintellektiga avaldatakse faktivigu sisaldavaid artikleid, hoolimata sellest, et ajakirjanikud neid toimetavad ja kontrollivad.9 Lisaks sellele on leitud, et süsteemid väljendavad rassistlikku ja diskrimineerivat eelarvamuslikku suhtumist mustanahalistesse, moslemitesse, naistesse ja teistesse inimrühmadesse. Näiteks kui paluda ChatGPT-l teadlaste, rassi ja soo teemal räppida, pakub ta vastuseks, et kui näed laborikitlis naist, on see tõenäoliselt kõigest koristaja.10 Süsteemide tööga kaasnevad ka suured keskkonnakulud, sest need süsteemid kasutavad palju energiat, paiskavad õhku heitmeid ning nõuavad rohkelt vett, mis on vajalik andmekeskuste jahutamiseks.

Selliseid juhtumeid püüab Euroopa Liit vähendada, reguleerides tehisintellekti kasutamist.

Mida teeb Euroopa Liit, et ohte vähendada?

Euroopa Komisjon avaldas 21. aprillil 2021. aastal tehisintellekti määruse ettepaneku.11 Määrusega soovitakse tagada, et tehisintellekti kasutataks Euroopa Liidus ohutul viisil ja õiguspäraselt, austades põhiõigusi. Lihtsustatult võib öelda, et see määrus liigitab tehisintellekti rakendused kolme riskirühma. Esiteks on keelatud rakendused, mis loovad vastuvõetamatut riski, nagu näiteks Hiinas kasutusele võetud sotsiaalse krediidi süsteem. Teise rühma kuuluvad suure riskiga rakendused, millele kehtestatakse konkreetsed nõuded. Sellised nõuded kehtestatakse näiteks CV-de läbivaatamise rakendusele, mis järjestab tööle kandideerijaid. Kolmandas rühmas on ülejäänud rakendused. Neid rakendusi määrusega märkimisväärselt ei reguleerita, sest neid ei peeta suure riskiga rakendusteks.

Euroopa Komisjoni ettepanekus ei olnud üldotstarbelistest tehisintellektisüsteemidest juttu sellepärast, et ajal, mil ettepanekut kavandati, ei olnud selliseid süsteeme veel turul laialdaselt saadaval. Euroopa Liidu Nõukogu aga juhtis niisugustele süsteemidele tähelepanu. Nimelt leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid 25. novembril 2022. aastal kokku selles, mida tuleks esialgses komisjoni ettepanekus parandada.12 Nõukogu pidas üheks oluliseks muudatuseks üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide määrusesse lisamist. Nõukogu soovitustes on täpsustatud, et suure riskiga tehisintellektisüsteemidele kehtestatud nõuded kehtivad ka üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide kohta, kuid Euroopa Komisjonil tuleb pärast määruse jõustumist välja mõelda, kuidas neid nõudeid täpselt rakendada. Seejuures tuginetakse konsultatsioonidele ja üksikasjalikule mõjuhinnangule.

Euroopa Parlament ei ole veel valmis saanud oma seisukohta. Pole teada, millal läbirääkimised läbi saavad, aga prognooside kohaselt võiksid need lõppeda mõne kuu jooksul.13 Euroopa Parlamendi erakonnad pole veel otsustanud, mida tuleks ette võtta üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide suhtes. Mõned tahavad neile süsteemidele kehtestada suure riskiga süsteemidele rakenduvaid nõudeid; teised aga tunnevad, et nõudeid peaks rakendama alles sel juhul, kui üldotstarbeline tehisintellektisüsteem võetakse kasutusele mõnes suure riskiga valdkonnas. Muu hulgas teevad sellised suured Ameerika Ühendriikide tehnoloogiaettevõtted nagu Microsoft ja Google Euroopa Liidus hoolega lobitööd, et üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide turvalisuse eest hakkaksid vastutama kasutajad, mitte need ettevõtted ise.14

Kümnest kodanikuühiskonna organisatsioonist koosnev koalitsioon on kutsunud üles Euroopa Parlamenti tagama, et vastutus tehisintellekti seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest jagataks pakkujate (arendajate) ja kasutajate (juurutajate) vahel, vastavalt nende kontrollitasemele, ressurssidele ja võimetele.15 Sama tegi hiljuti European DIGITAL SME Alliance, mis esindab Euroopa väikeste ja keskmiste ettevõtete huve.16 Kohustuste üleandmine allkasutajatele muudaks need süsteemid vähem turvaliseks, sest kasutajad ei suuda mudeli käitumist märkimisväärselt muuta ega mõjutada. Samas saavad kasutajad kõige paremini järgida nõudeid konkreetsete suure riskiga kasutusjuhtumite puhul, eriti kui need on uudsed ja süsteemi arendajad ei oska ise neid riske ette näha.

Kokkuvõte

Üldotstarbeliste tehisintellektisüsteemide kasutamist tuleb reguleerida, sest muidu võivad need juba praegu hakata ohustama inimõigusi. Hoolimata sellest, et niisugused süsteemid ei ole veel majanduses laialdaselt kasutusel, on ette tulnud muret tekitavaid juhtumeid. Euroopa Liidu kavandatava tehisintellekti määrusega on võimalik neid ohte vähendada. Ka Eesti saab selle kohta anda tagasisidet Euroopa Liidu institutsioonidele ning aidata kujundada tehisintellekti standardeid.

Autorist

Risto Uuk töötab Future of Life Institute’is poliitikaanalüütikuna ja uurib tehisintellekti puudutava poliitika kujundamist, et aidata suurendada üha võimsamate tehisintellektisüsteemide ühiskondlikku kasu. Ta haldab Euroopa Liidu tehisintellekti määrust tutvustavat veebilehte17 ja annab iga paari nädala tagant välja määruse uudiskirja18 . Varem on ta teinud kaasa Maailma Majandusfoorumi projektis, mis käsitles tehisintellekti positiivset mõju majandusele tulevikus, ja teinud Euroopa Komisjonile tehisintellekti käsitlevat uurimistööd. Risto Uuk on omandanud magistrikraadi filosoofia ja avaliku poliitika erialal Londoni Majandus- ja Poliitikateaduste Koolis.

• 1https://www.nabla.com/blog/gpt-3/
• 2https://gizmodo.com/mental-health-therapy-app-ai-koko-chatgpt-rob-morris-1849965534
• 3https://www.cbsnews.com/news/chatgpt-chatbot-tiktok-ai-artificial-intelligence/
• 4https://oecd.ai/en/wonk/eu-definition-gpais
• 5https://www.microsoft.com/en-us/research/group/autonomous-systems-group-robotics/articles/chatgpt-for-robotics/
• 6https://www.deepmind.com/publications/ethical-and-social-risks-of-harm-from-language-models
• 7Andmebaasi leiab aadressilt https://docs.google.com/spreadsheets/u/0/d/1kDSERnROv5FgHbVN8z_bXH9gak2IXRtoqz0nwhrviCw/htmlview#gid=1302320625. Lisaks Gary Marcuse loodud andmebaasile kogutakse ChatGPT-ga seotud juhtumite kohta andmeid veel mitmes andmebaasis: https://incidentdatabase.ai/apps/discover/?display=details&is_incident_report=true&page=2&s=chatgpt ja https://github.com/giuven95/chatgpt-failures
• 8https://www.foxbusiness.com/technology/chatgpt-being-used-write-malware-ransomware-reports
• 9https://www.theverge.com/2023/1/20/23564311/cnet-pausing-ai-articles-bot-red-ventures
• 10https://www.thedailybeast.com/openais-impressive-chatgpt-chatbot-is-not-immune-to-racism
• 11https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0206&from=EN
• 12https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14954-2022-INIT/en/pdf
• 13Tehisintellekti määruse üle peetud läbirääkimiste ja analüüside kohta võib lugeda tehisintellekti määruse uudiskirjast (https://artificialintelligenceact.substack.com/) ja veebilehelt (https://artificialintelligenceact.eu/).
• 14https://techcrunch.com/2023/02/23/eu-ai-act-lobbying-report/
• 15https://futureoflife.org/wp-content/uploads/2022/10/Civil-society-letter-GPAIS-October-2022.pdf
• 16https://www.digitalsme.eu/general-purpose-ai-fit-for-european-small-scale-innovators/
• 17https://artificialintelligenceact.eu/
• 18https://artificialintelligenceact.substack.com/