Blogi

Justiitsministeerium andis 2023. aastal teada1 , et kinnipeetavate arv vähenes esmakordselt alla 2000 ning on jätkuvalt vähenemas. Vanglateenistuse juht osutab2 , et maksimaalselt 3000 vanglakohast on 2024. augustis täidetud pooled.

Riigikontroll soovitas 2023. aasta auditis3 Justiitsministeeriumil kaaluda ühe vanglakompleksi või vähemtäidetud üksuste sulgemist. 1. juulist 20244 vähendati Tartu Vanglas vanglakohti poole võrra. Tartu Vangla tegutseb nüüd piirkondliku vanglana, milles on (koos avavanglaga) 441 vangi varasema 933 asemel. Teenistujaid on varasema 304 asemel5 1676 .

Mõned riigid on hakanud huvi tundma siinsete vanglakohtade rentimise vastu. Eestis kõlanud arvamuste tonaalsus on olnud pigem positiivne. Renditulud tunduvad ahvatlevad, samuti võimalus säilitada vanglaametnike töökohad ja ametioskused ning võtta vanglakohad vajadusel taas Eesti riigi jaoks kasutusele. Vähem on jutuks tulnud võimalikud mured ja raskused, millest mõnede peale on vastavate kogemuste puudumise tõttu kohe ka keeruline tulla.

Teiste riikide kogemus lubab arvata, et välisriigist kinnipeetavate Eestisse toomisel tekib erinevaid eetilisi dilemmasid ning praktilisi küsimusi, millele on oluline inimeste õiguste kaitse huvides tähelepanu juhtida. Vaid nii saab otsustada, millistel tingimustel on kinnipeetavate Eestisse toomine põhjendatud.

Teiste riikide kogemus

Euroopas on mitmeid näiteid teisele riigile vanglakohtade rendile andmise kohta. Vanglate ülerahvastatuse vähendamise eesmärgil rentis Belgia 2010.–2016. aastal 500–650 kinnipeetavale kohti Hollandis Tilburgi vanglas. Aastatel 2015–2018 kasutas Norra Hollandis Norgerhaveni vanglat, et majutada 650 süüdimõistetut ja vähendada vangla ootejärjekorda.

Mõni kuu tagasi otsustas Kosovo parlament7 võtta Gjilani vanglasse 300 Taani kinnipeetavat, kes on pärit kolmandatest riikidest ning kes saadetakse karistuse kandmise järel Taanist välja.

Kuna sellises nn krimmigratsiooni vanglas8  viibivad kinnipeetavad ei naase Taani ühiskonda, pole Taani valitsuse arvates vajalik ega põhjendatud nende taasühiskonnastamist rahastada.9  Seega ei anta neile erinevalt Taanis viibivatest kinnipeetavatest erilist võimalust oma käitumist parandada ja end rehabiliteerida.

Belgiast ja Norrast Hollandisse saadetud kinnipeetavate seas oli samuti kõige enam välismaalasi, keda ähvardas karistuse kandmise järel lähteriigist väljasaatmine.10  Paljud neist olid teise riiki üleviimise vastu.

Hollandis asuv Norgerhaveni vangla oli tollal piirkonna üks suuremaid tööandjaid, mistõttu projekti õnnestumise nimel tõeliselt pingutati, tööle määrati kõige pädevamad ametnikud, anti endast parim ega oldud altid enda muredest rääkima (Ikkagi rahvusvaheline koostöö! Kõik jälgivad meid! Kui õnnestume, pikendatakse töölepingut!). Siiski tundus Hollandi vanglaametnikele, et sunniviisiline Norgerhaveni vanglasse toomine mõjus kinnipeetavatele lisakaristusena, sest nad olid kaugel enda lähedastest ega saanud vajalikke teenuseid.11  Ometi olid tingimused Norrast toodud kinnipeetavatele meeltmööda: vanglas oli avar ja kõrghaljastusega õueala; seal oli võimalik oma äranägemise järgi veeta suure osa ajast väljaspool kambrit; head sportimisvõimalused; hea töötasu vanglatöö eest ja madalad hinnad vangla kaupluses; Skype’i kasutamise võimalus, et suhelda enda lähedastega.12

Hollandi vanglaametnikud suhtlesid heatahtlikult ning reageerisid rikkumistele leebelt.13  Ametnike suhtumine: „Nad võivad oma aja ära istuda nii, kuidas ise tahavad“ mõjus ühest küljest omamoodi vabastavalt. Samas häiris kinnipeetavaid, et ametnikud suhtlesid nendega, kui see oli korra hoidmiseks vajalik, kuid mitte enam. Selline eemalolev järelevalve objektistas inimesi ja soodustas mitmete (nt keele, religiooni jm alusel) kinnipeetavate rühmade ja hierarhiliste suhete tekkimist vanglas, samuti nõrgemate kinnipeetavate väärkohtlemist.14

Kuigi esmalt arvati, et kahe riigi vangistuse täideviimise põhimõtted ja eesmärgid on äravahetamiseni sarnased, siis tegelikult see nii ei olnud. Tuli välja, et Hollandi (reaktiivne) vanglatöö oli suunatud olukordadele reageerimisele, vanglas korra hoidmisele ja n-ö mugavale kinnipidamisele. Norra vanglatöös on oluline olukordade ennetamine (proaktiivne suhtumine), rehabilitatsioon ja igapäevaste tähenduslike vestluste kaudu inimeste elu muutmine.15

Tähenduslike vestluste pidamine ei olnudki sageli Norgerhaveni vanglas võimalik, sest seda takistas keelebarjäär. Igapäevavestlused ametnikega olid napisõnalised. Seetõttu jäid need kinnipeetavad ilma ka suurest osast neile vajalikust infost. Nad ei teadnud, kellele ja kuidas esitada kaebusi või taotlusi. Hollandi vanglaametnikud jällegi ei tundnud piisavalt hästi Norra õigust ega suutnud inimesi nende juhtumikorraldamise käigus ja ka muudes õiguslikes küsimustes vajalikul määral nõustada.16

Keelemure tõttu käis ametnikele vahel üle jõu inglise keeles aruannete koostamine. Neid tõlgiti sageli Google Translate’i programmi abil. Tõlkimises läksid aga paljud üksikasjad ja nüansid kaduma ning see tekitas omakorda ebakindlust õiguslikes küsimustes ja ebaselgust.17  Keelebarjääri tõttu oli keeruline suhelda ka tervishoiutöötajatega, mistõttu võis kinnipeetava tervisemure jääda vajaliku tähelepanuta. Kinnipeetavatel olid piiratud võimalused tutvuda enda terviseandmetega, sest sissekanded tehti hollandi keeles.18

Norgerhaveni kinnipeetavate isoleeritust suurendas veelgi see, et nad ei saanud kohtuda oma pere ja lastega. Norra Parlamendi ombudsman märkis, et väga väheseid kinnipeetavaid külastas perekond. Külastustele said takistuseks peamiselt pikk vahemaa ja perede rahaline olukord. Kuigi Skype’i videokohtumistega püüti olukorda leevendada, ei asendanud need vahetut suhtlemist lähedastega.19

Norra ombudsmanile tegi muret seegi, et Hollandi võimud said teatud olukordades kasutada Norra vangide suhtes ohjeldusmeetmeid ja erivahendeid. Sedalaadi lahendus võib paisata inimesed teise riigi ametivõimude meelevalda ja seada ohtu kinnipeetavate õiguste kaitse.20

Ühendkuningriigis käsitleti vanglakohtade rentimist Ühendkuningriigi kriminaalõiguse seaduse eelnõu21 mõjuanalüüsis22 , milles prognoositi, et välismaal kümneks aastaks vanglakohtade rentimine 500 kinnipeetavale läheks maksma 169,1 miljonit naela ja tuhandele kinnipeetavale 338,1 miljonit naela. Parimaks lahenduseks peeti 600 vanglakoha rentimist 202,9 miljoni naela eest. Eelnõu kohta esitatud inimõiguste memorandumis23 juhiti tähelepanu, et rahvusvahelised kokkulepped peavad olema kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni24 artiklitega 2 (õigus elule), 3 (piinamise keeld), 5 (õigus isikuvabadusele ja ‑puutumatusele), 6 (õigus õiglasele kohtumenetlusele) ja 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele). Eelnõu läbis parlamendi alamkojas kaks lugemist. 30. mail 202425 parlamendi laialisaatmise tõttu eelnõu menetlemine peatus. Praegune Ühendkuningriigi justiitsminister on aga kinnitanud26 valmisolekut plaaniga edasi minna ja tundnud huvi Eesti vanglakohtade rentimise vastu.

Vanglakohtade rentimise ettepanekut kritiseeriti nii ajakirjanduses kui ka parlamendi alamkojale saadetud ametlikes pöördumistes. Kinnipeetavate saatmist välisriiki on peetud lühinägelikuks, keeruliseks ja kalliks lahenduseks. Kõige enam tuntakse aga muret selle pärast, et välisriiki viidud kinnipeetavatel katkevad suhted lähedastega ja neil on vähe võimalusi osaleda taasühiskonnastavates tegevustes.27

Õiglase ja humaanse karistussüsteemi loomise nimel tegutsev Ühendkuningriigi sõltumatu heategevusorganisatsioon Prison Reform Trust (PRT) esitas Briti parlamendi alamkojale mitmeid ametlikke pöördumisi, milles taunis kinnipeetavate välismaale viimist. PRT hinnangul võib välisriigi vanglas oluliselt kannatada saada kinnipeetavate juurdepääs õigusemõistmisele ja nende võimalus osaleda käimasolevates juriidilistes protsessides (nt avavanglasse pääsemise, väljasõidule loa taotlemise, tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses jmt). Samuti ei pruugi õigusabi olla välisriigis nii kättesaadav, nagu see peaks olema.28

Mida Eesti peab arvesse võtma?

Mida head võib vanglakohtade rentimises näha? Meedias on toodud näiteks29 , et Eestis on juba praegu paar rahvusvahelist sõjakurjategijat, ning öelnud, et Eesti saaks mitmesajale välisriigi kinnipeetavale vanglakohtade rentimisega hästi hakkama. Väidetud on sedagi, et vanglate rentimine peaks andma võimaluse umbes 400 lisatöökoha loomiseks. Leitakse30 , et vanglaid rendile andva riigi jaoks on hea võimalus säilitada oma taristut ja hoida oma kvalifitseeritud tööjõudu vajalikus valmisolekus. Mõistagi on riigi rahandusele abiks ka renditasu.

Seejuures ei saa Eesti anda järgi vajaduses järgida inimõigusi ja Euroopas kokku lepitud reegleid kinnipeetavate kohtlemise kohta. Oluline on ka kriitiliselt hinnata, kas plusspoolele jääv osa on oodatult suur.

Selliste olukordade lahendamiseks rahvusvahelises õiguses kuigivõrd reegleid ei ole. Kas vanglakohtade rentimine võiks saada igas mõttes Eesti edulooks, sõltub oluliselt sellest, kui hea ja põhjalik saab olema riikide vahel tehtav kokkulepe. Lisaks ahvatlevale rahasummale on palju ülimalt tähtsaid asjaolusid, milles on lepinguosalistel vaja leida selge ühine arusaam, et hiljem üles kerkivate probleemide lahendamise kulu ei vähendaks saadavat kasu nullini.

Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et Euroopa riikide karistuspoliitika keskne eesmärk peab olema inimese taasühiskonnastamine.31  Rahvusvahelised kinnipidamisstandardid ja rahvusvahelised organisatsioonid näevad inimväärse karistuse lahutamatu osana inimese õigust ja võimalust osaleda taasühiskonnastavates tegevustes.32  Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 2012. aasta soovituses välisvangide kohta on öeldud, et vanglatingimused peavad olema sellised, mis valmistavad välisvange ette vabanemiseks ja sotsiaalseks lõimimiseks.33  Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) leidis, et ühes riigis vangistusega karistatud inimest ei tohiks tema tahte vastaselt sundida kandma karistust välisriigis.34

Seega peaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni35 osalisriigid (nt Eesti ja Ühendkuningriik) vanglate rentimise kokkulepete tegemisel ette nägema, et välismaalastest kinnipeetavaid ei koheldaks halvemini ja nad osaleksid samuti taasühiskonnastavates tegevustes. Välisriigi kinnipeetavaid ei peaks tooma Eestisse vastu nende tahtmist.

Õiguskantsleri kontrollkäikudel on olnud näha, et vaid mõne välismaalase Eesti vanglasse sattumine on seni olnud vanglatele parajaks katsumuseks. Keeruliseks on osutunud igapäevane suhtlemine inimesega, talle arusaadavas keeles info andmine, mõtestatud tegevuste pakkumine, kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumine (mida raskendab keelebarjäär), lähedastega kontakti hoidmise tagamine jms. Eestis on vaid üksikuid selliseid kinnipeetavaid, kuid juba praegu napib nendega tegelemiseks vanglatöötajaid.36  Ka Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskuse näitel saab väita, et välismaalastega tegelemiseks pädevate ametnike leidmine ja välismaalastele vajalike teenuste osutamine ei ole lihtne.37

On kaheldav, kas välja käidud 400 uuele töökohale on võimalik hõlpsasti leida sobivaid inimesi. Õiguskantsleri kontrollkäikudel kogutud info näitab, et vanglate meeskonnad on olnud pikka aega alamehitatud ning uute töötajate leidmine ei ole olnud vangla juhtidele kerge ülesanne.38  Tartu Vangla osaline sulgemine võib seda olukorda mõnevõrra leevendada, sest osa sealseid töötajaid lähevad tööle Tallinna ja Viru Vanglasse. Palju paremini võiksid olla kättesaadavad tugispetsialistide pakutavad ja tervishoiuteenused.

Üle pika aja võib olla nüüd hoopis võimalik täitmata vanglateenistujate ametikohad täita ja seda Eesti kinnipeetavatega töötamiseks. Rohkem ametnike tähendab ka rohkem aega ja võimalusi kinnipeetavatega sisuliselt tegeleda. Seega on rohkem lootust, et vanglast vabanenud inimesed sinna enam ei satu, ühiskonna turvalisus suureneb ja vangide ülalpidamiskulud vähenevad.

Võib arvata, et nii nagu pingutas Norgerhaveni vangla, sooviks ilmselt ka Eesti, et rahvusvaheline projekt õnnestuks. See võib tähendada, et parimad ametnikud hakkavad tegelema välismaalt toodud kinnipeetavatega ning n-ö omad kinnipeetavad võivad seetõttu jääda vajaliku tähelepanuta. Nende õiguskuulekale teele suunamine võib seetõttu soiku jääda. See omakorda võib ohustada nii vangla sisemist kui ka kogu ühiskonna turvalisust, samuti suurendada vangistuse kulusid.

Eesti on tõepoolest üles kasvatanud hulga häid vanglaametnikke, kelle tegevus on järjest enam keskendunud kinnipeetavate ladusale ühiskonda tagasi toomisele. Kui välisriigist saabuvate kinnipeetavate õiguskuulekale teele suunamine ei osutu kuigi oluliseks ja ametnike peatähelepanu on vaid teise riigi vangide vanglamüüride taga kinni hoidmisel, siis selliste kinnipeetavatega tegelevad ametnikud võivad manduda taasühiskonnastavatest tippspetsialistidest otsesõnu vangivalvuriteks. Ikkagi võivad siis ka kaduda oskused ja suhtumine, mis on määravad inimese käitumise muutumisel.

Oluline on teada ja teadvustada ning riikidevahelises kokkuleppes arvestada, et lähedastel ja eriti lastel on kaugele teise riiki karistust kandma viidud perekonnaliikmega väga keeruline ja kulukas suhelda. Kokku on vaja leppida sellist suhtlust soodustavad võimalused, kes nende eest tasub ja ka see, milline riik (nt Eesti) maksab, kui kinnipeetav nõuab väheste perega suhtlemise võimaluste tõttu tekkinud kahjude hüvitamist.

Keerulisi küsimusi tekib veelgi – kas ja kuidas saab olema reguleeritud kõikvõimalike juhtumite korraldus ja lahendamine, kui välisriigi kinnipeetav põgeneb, sooritab kuriteo vanglas või väljaspool vanglat, jääb haigeks ja vajab ravi väljaspool vanglat jms. Selge peab olema, kes ja kuidas saab välisriigist toodud vangi suhtes jõudu, erivahendeid ja relvi kasutada, kes kannab kulud, kui seejuures midagi viltu läheb (nt kui vahetut sundi kasutatakse ülemäära).

Väga hästi tuleb selgeks rääkida ja kokku leppida, kuidas saab olema korraldatud inimeste õiguste kaitse kohtumenetluses. Kas õigust mõistetakse Eesti või saatjariigi õiguse järgi, kas Eesti või teise riigi kohtus? Kuidas see mõjutab Eesti kohtusüsteemi, kuhu võib mõne lahenduse puhul olla vaja suunata hoopis tunduvalt rohkem ressursse, kui seni? Halduskohtusse saabunud kaebustest on Eesti n-ö oma kinnipeetavate kaebuste osakaal 24%39 . Saabuvate välismaalastest kinnipeetavate kaebuste lahendamine võib tähendada kümneid, kui mitte sadu uusi kohtumenetlusi, kui neid jääb lahendama Eesti kohus. Mis keeles käib asjaajamine ja kohtupidamine ja kelle kanda jäävad tõlkekulud, kui on vaja pikas ja keerulises kohtumenetluses osaleva välismaalasest kinnipeetava jaoks oluline osa menetlusest talle arusaadavasse keelde tõlkida?

Vanglakohtade rentimise idee puhul on muret väljendatud40 ka Eesti riigi maine pärast. Peamine eesmärk peaks seejuures olema, et ei kannataks Eesti maine riigina, mis peab lugu iga inimese inimõigustest. Eesti ei tohi muutuda paigaks, kuhu rikkamad riigid saadavad kaubalaadungina oma kinnipeetavad madalate kuludega vanglasse ja kus see kõik tuleb koduriigist halvema kohtlemise hinnaga.

Kokkuvõtvalt

Mõistagi ei ole eeltoodu ammendav nimistu kõigest sellest, mida Eesti riigil tuleb läbi mõelda, et vanglakohtade rentimine vastaks Eestis tavaks saanud kõrgetele nõuetele inimeste õiguste tagamisel, tooks Eestile rahalist kasu ja aitaks hoida vajalikke hooneid ning välja õppinud inimesi ajaks, kuni Eestil endal neid tarvis. Eestile tekkivaid kulusid tuleb hinnata kõige laiemalt. Ka selles võtmes, kui suure koormuse panevad lisanduvad kinnipeetavad nt personalinappuses vaevlevale tervishoiusüsteemile ja kohtusüsteemile. Ja kelle kanda jäävad kulud, kui midagi läheb nii, nagu ei pea minema.

Autoritest

Ksenia Žurakovskaja-Aru töötab õiguskantsleri vanemnõunikuna Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonnas. Tema peamine töövaldkond hõlmab vangistusõiguse küsimusi ja väärkohtlemise ennetust. Üks tema tööülesandeid on korraldada kontrollkäike kinnipidamisasutustesse, et teha kindlaks, kuidas on tagatud kinnipeetute õigused. Ksenia Žurakovskaja-Aru on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud Peterburi ja Navarra Riiklikus Ülikoolis magistriõppes ning läbinud inimõigustealase täiendõppe Norras, Inglismaal ja Poolas. Ta on üks Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande kaasautoreid ning avaldanud ka mitmeid artikleid. Ta on esinenud ettekannete ja loengutega vangistusõigusest ning väärkohtlemise ennetusasutuse rollist ja tööst nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Teda köidab teemade multidistsiplinaarne käsitlus, mistõttu põimib ta tihti enda õigusteaduslikku töösse ka teiste teaduste vaatenurki.

Indrek-Ivar Määrits on Õiguskantsleri Kantselei kontrollkäikude osakonna juhataja. Kontrollkäikude osakond täidab Õiguskantsleri Kantseleis ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutuse ülesandeid ja teeb kontrollkäike kinnipidamiskohtadesse. Indrek-Ivar Määrits on omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduse ja psühholoogia bakalaureusekraadi.

• 1Vt https://vanglateenistus.ee/uudised/eesti-kinnipeetavate-arv-vaheneb-joudsalt-euroopa-keskmise-poole-kriminaalhooldustoo-aina.
• 2Vt https://www.err.ee/1609430158/rait-kuuse-vanglate-sulgemist-tagasi-poorata-on-kallis-ja-ajamahukas.
• 3Vt https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=5565&FileId=18294.
• 4Vt https://www.err.ee/1609224762/tartu-vanglast-kaovad-pooled-vanglakohad-too-kaotab-90-inimest.
• 5Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023006.
• 6Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/112062024003.
• 7Vt https://md.rks-gov.net/desk/inc/media/346B4AE3-F37E-4FD7-867B-BC662C124AC8.pdf.
• 8Vt J. Brouwer, Bordered penality in the Netherlands: The experiences of foreign national prisoners and prison officers in a crimmigration prison, Punishment & Society, 22(5), 2020, lk 703-722 (https://doi.org/10.1177/1462474520915825); L. Kjaer Minke, A.-S. Vanhouche, Renting cells abroad: Understanding contemporary policy responses to prison overcrowding, Nordic Journal of Criminology, Volume 24(1), 2023, lk 1-16 (https://www.idunn.no/doi/10.18261/njc.24.1.3).
• 9Taani vangla- ja kriminaalhooldussüsteemi majanduskokkulepe aastateks 2022–2025, lk 22 (https://www.justitsministeriet.dk/wp-content/uploads/2021/12/Aftale-om-kriminalforsorgens-oekonomi-2022-2025-2.pdf).
• 10Nt 2017. aasta augustis oli Norgerhaveni vanglas 224 kinnipeetava seas 46 Norra kodakondsusega inimest ja 178 välisriigi kodanikku; A. Liebling et al., Where Two Exceptional Prison Cultures meet: Negotiating Order in a Transnational Prison, The British Journal of Criminology, Volume 61, Issue 1, January 2021, lk 46. A. Liebling et al., lk 50 (https://academic.oup.com/bjc/article/61/1/41/5892706).
• 11A. Liebling et al., lk 50.
• 12B. Johnsen et al., Climate survey. Measuring the Quality of Life at Norgerhaven Prison, December 2017, p 8; A. Liebling et al., lk 50-51.
• 13Ibid.
• 14B. Johnsen et al., lk 8-9; Norra Parlamendi ombudsmani 2016. aasta aruanne, p 9.4.2 (https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report-EN.pdf).
• 15B. Johnsen et al., lk 5-6; A. Liebling et al., lk 50-52.
• 16Norra Parlamendi ombudsmani 2016. aasta aruanne, p 8.7 (https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report-EN.pdf).
• 17B. Johnsen et al., lk 7.
• 18Norra Parlamendi ombudsmani 2016. aasta aruanne, p 8.5.2 (https://www.sivilombudet.no/wp-content/uploads/2017/05/2016-Norgerhaven-prison-Visit-report-EN.pdf).
• 19Ibid, p 8.6.
• 20Ibid, p 8.3.
• 21Vt https://publications.parliament.uk/pa/bills/cbill/58-04/0155/230155.pdf.
• 22Vt https://assets.publishing.service.gov.uk/media/655291506a650f000dbf48f2/Signed_prisons_IA.pdf.
• 23Vt https://publications.parliament.uk/pa/bills/cbill/58-04/0010/ECHRMemo.pdf.
• 24Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295.
• 25Vt https://bills.parliament.uk/bills/3511.
• 26Vt https://www.err.ee/1609445705/justiitsministeerium-briti-ametnikud-hindavad-tartu-vangla-turvalisust.
• 27Vt nt D. Shipley, „Overseas prisons will be disastrous for British inmates“, The Spectator, 04.10.2023 (https://www.spectator.co.uk/article/overseas-prisons-will-be-disastrous-for-british-prisoners/); E. Richards, „Prisoners Abroad’s comment on Alex Chalk’s speech“, 04.10.2023 (https://www.prisonersabroad.org.uk/news/prisoners-abroads-comment-on-alex-chalks-speech-uk-plans-to-rent-space-in-foreign-prisons); L. Finer, „Renting prison space overseas: an accountability gap waiting to happen“, The Justice Gap, 09.10.2023 (https://www.thejusticegap.com/renting-prison-space-overseas-an-accountability-gap-waiting-to-happen/); PRT, „Transferring UK prisoners to foreign prisons a “very expensive and a very complicated way of increasing capacity“, 05.02.2024 (https://prisonreformtrust.org.uk/transferring-uk-prisoners-to-foreign-prisons-a-very-expensive-and-a-very-complicated-way-of-increasing-capacity/); M. Day, „Renting foreign prison places—the unanswered question“, 10.10.2023 (https://prisonreformtrust.org.uk/blog-renting-foreign-prison-places-the-unanswered-question/).
• 28PRT, Written evidence submitted by the Prison Reform Trust to the House of Commons bill committee on the Criminal Justice Bill (CJB42), January 2024 (https://bills.parliament.uk/publications/53717/documents/4287); PRT, Prison Reform Trust Briefing on the Criminal Justice Bill, 28.11.2023 (https://prisonreformtrust.org.uk/wp-content/uploads/2023/11/PRT-Briefing-Criminal-Justice-Bill-HoC-Second-Reading.pdf).
• 29Vt https://www.err.ee/1609440176/eesti-voib-hakata-valisriikidele-vanglateenust-pakkuma.
• 30Vt https://www.err.ee/1609430158/rait-kuuse-vanglate-sulgemist-tagasi-poorata-on-kallis-ja-ajamahukas.
• 31Vt nt EIK suurkoja otsus Dickson vs. Ühendkuningriik, 04.12.2007, p 75 (http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-83788); EIK suurkoja otsus Vinter jt vs. Ühendkuningriik, 09.07.2013, p 115 (http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-122664); EIKo Harakchiev ja Tolumov vs. Bulgaaria, 08.07.2014, p 245 (http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-145442); EIK suurkoja otsus Murray vs. Madalmaad, 26.04.2016, p-d 101−104 (http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-162614).
• 32Vt nt ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standard-miinimumreeglid (Mandela reeglid) art 4 (https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Mandela Rules EN.pdf), Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta preambul (https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/CoE Recommendation on the European Prison Rules EN.pdf); CPT, extract from the 2nd General Report [CPT/Inf (92) 3], p 47 (https://pjp-eu.coe.int/documents/41781569/42171329/CMRec+%282012%29+12+concerning+foreign+prisoners.pdf/a13a6dc6-facd-4aaa-9cc6-3bf875ac8b0f).
• 33CM/Rec(2012)12, p 9 (https://pjp-eu.coe.int/documents/41781569/42171329/CMRec+%282012%29+12+concerning+foreign+prisoners.pdf/a13a6dc6-facd-4aaa-9cc6-3bf875ac8b0f).
• 34CPT 2012. aasta aruanne Tilburgi vangla visiidi kohta, p 8 (https://hudoc.cpt.coe.int/?i=p-bel-nld-20111017-en-3).
• 35Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295.
• 36Vt õiguskantsleri vanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtteid (https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/otsing?sisutuup=seisukoht&vaade=otsing&valitsemisala=117&dokumendist=1&asutus=125).
• 37Vt õiguskantsleri 2022. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo kinnipidamiskeskusesse (https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Kontrollk%C3%A4ik P%C3%B5hja prefektuuri korrakaitseb%C3%BCroo kinnipidamiskeskusesse_1.pdf).
• 38Vt õiguskantsleri vanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtted (https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/otsing?sisutuup=seisukoht&vaade=otsing&valitsemisala=117&dokumendist=1&asutus=125).
• 39Vt https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZThiIiwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9.
• 40Vt https://www.err.ee/1609443509/laanemets-kahtleb-pakosta-idees-vanglakohti-valja-rentida.