Blogi

Menstruatsioon, inimväärikus ja sooline võrdõiguslikkus

blogipostituse pilt

Helen Kranich 
Mari Aleksandra Kalluste 

Menstruatsioon kui keha normaalsus inimkonna algusest 

Menstruatsioon on üks naise, transsoolise inimese ja oma sugu mitte määratleva inimese keha kõige loomulikum osa üldse. Üks kord kuus, viie päeva jooksul, umbes nelikümmend aastat, 1,8 miljardil1 inimesel. Neid inimesi on rohkem kui pool ühiskonnast. Menstruatsioon ei ole tabu- ega häbiteema, vaid see on normaalsus nii nagu see on koos kõige kaasnevaga. See algab sageli ootamatul hetkel, siis tekib verejooks, tihti on kõhuvalu – sellel hetkel on vaja kohe tegutseda. Siis saab minna kooli, kaubanduskeskuse, ministeeriumi, töökoha jne tualettruumi, sest igas kabiinis on ju lisaks vetsupaberile ja seebile olemas ka hügieenisidemed ja tampoonid, kasutada saab ka käsidušši. Haruldased pole ka ettevõtted2 , kes annavad menstruatsiooni ajaks lühipuhkuse. Menstruatsioon pole küll põhjus jätta midagi tegemata või tunda ennast halvasti. Näiteks, et  mõni koolilaps jätaks kooli minemata, kiirustaks paanikas keset koolipäeva koju, vabandades ennast välja ootamatu peavaluga või nutaks3 häbis ja abituna tualettruumis. Kuigi väga tahaks, pole eelkirjeldatu paraku tavapärane. Seda ei Eestis ega mujal maailmas. 

Selgitame järgnevalt, milline on menstruatsiooniga kaasnevate probleemide mõju inimväärikusele ja soolisele võrdõiguslikkusele.

Inimväärikus ehk vaba inimese valikud ja võimalused

Inimene on iseenda valikutes ja tegevustes vaba mh siis, kui neid ei takista ega häiri tunnused või asjaolud, mida ta ise mõjutada ei saa.  Iseendana vaba ning teistega võrdne - see on osa inimväärikuse põhimõttest, mida peetakse kõigi põhiõiguste aluseks ning õiguste ja vabaduste kaitse eesmärgiks4 . Eesti 2020. aasta tasuta menstruaaltarvikute rahvaalgatuses5 Riigikogule kirjeldati, et iga kümnes Eesti tüdruk on pidanud koolist puuduma, sest tal polnud raha osta tampoone või hügieenisidemeid. Valikut kooli mitte minna nad ei teinud, neil ei jäänud muud üle. See on osa menstruaalvaesusest. 2019. aastal öeldi6 Euroopa Parlamendis, et menstruaalvaesus on terves ELis probleem. Nt ei saa Ühendkuningriigis iga kümnes tüdruk lubada endale hügieenitooteid. Kahetsusväärselt ei peeta naiste hügieenitooteid liikmesriikides ikka veel esmatarbekaubaks ega põhiteenuseks. Tehti ettepanek hügieenitoodete maksuerisuseks ning julgustati pakkuma naiste hügieenitarbeid tasuta nt koolides, ülikoolides ja kodutute varjupaikades, ning madala palgaga naistele. Eesmärk on kaotada menstruatsioonivaesus ja luua eeltingimus selleks, et inimene saaks olla vaba ja teha kõike võrdselt inimesega, kellel menstruatsiooniga kaasnevaid takistusi ei ole. Olukord on veelgi halvem 2020. aastal alanud Covid-19 mõjul7 , kuna vaesus on suurenenud ja menstruaalhügieeni võimalused halvenenud. 

Samas on olemas need tegevused, mida tegemata jätta ei saa, nt tööl käia. Siis on olude sunnil menstruatsiooni ajal kasutatud8 hügieenisidemete asemel muid kättesaadavaid vahendeid, sh ajalehti, padjapüüre, käterätikuid, tualettpaberit. Kui seda on ebamugav lugeda, siis kujutage ette nende inimeste ebamugavust. See info9 on Ühendkuningriigist, aga pole põhjust arvata, et Eesti probleem on väiksem või et sama ei tehta. Pikema analüüsita on selge, et sellisesse olukorda ükski inimene sattuda ei tohiks. Need ei vasta inimväärikusele. Sõnu, et inimese vabadus, inimväärikus ja kõigi võrdne osalus ühiskonnaelus on Eesti põhiseaduse olulisimad eesmärgid, pole vaja aastapäevakõnedeks. Need peavad inimesi päriselt kaitsma. Põhiseaduse kommentaaride10 järgi ei või inimene sattuda nii äärmuslikku materiaalsesse puudusse, et ta ei saa rahuldada oma kõige esmasemaid vajadusi, nagu eelkõige enda majutamine, toitmine, riietamine ja pesemine, ning mis kahjustaks tema füüsilist või vaimset tervist või asetaks ta inimväärikust alandavasse olukorda. Me isegi ei kahtle, et ka menstruatsiooni hügieenivahendid kuuluvad esmavajaduste hulka. Kui neid ei ole, siis on inimene sundseisus ja vaba valikuta. Kuigi teoorias11 ja kohtupraktikas12 rõhutatakse, et inimväärikust tuleb austada ja kaitsta13 , see on ühtlasi sotsiaalsete põhiõiguste tuum ja riigi kohustus – õigus saada riigilt piisavat abi, et elada mittealandavates tingimustes, siis menstruaalvaesuse kontekstis on tegelikkus ja teooria teineteisest üpris kaugel. Pigem on kohane Riigikohtu14 selgitus15 , et inimväärikus on alandatud siis, kui inimene jääb ilma abist, mida ta vajab oma esmavajaduste rahuldamiseks. 

Vabadus ja inimväärikus on siiski rohkemat kui vaesuse puudumine. 

Ühes veebipostituses16 kirjeldatakse tabavalt olukorda, milles küllap on olnud väga paljud teisedki: „Mäletan isegi, kuidas kaheksandas klassis keset koolikoridori seistes märkasin, et inimesed jõllitavad mind mitte sellepärast, et oleksin tol päeval hea välja näinud, vaid valgetele pükstele ilmunud verepleki tõttu. Kui koolitualetis oleks olnud hügieenisidemed, oleks ma seal ilmselt vähem aega nutnud ja olukorra lahendatud saanud. Lisaks ei oleks see riigile ülemäära kulukas, samal ajal aga ühiskondlikult oluline samm.“ 

Selles näites on koos riigi ja ühiskonna kohustused, õigemini see, kuidas neid ei täidetud. Riigi kohustus hea seista, et tualetis on paberi, seebi ja vee kõrval ka hügieenisidemed, kaasõpilaste ja ühiskonna kohustus mitte vaenata, vaid aidata. Jälle – ei piisa ainult sotsiaalriigi teooriast17 , et ühiskonnaliikmetele võrdsete võimaluste loomine ja heaolu õiglane jagamine on sotsiaalriigi põhimõtte lähtekoht. See nõuab ühiskonna sidususe eest seismist, sotsiaalse vastutuse jagamist ning et avalik võim edendaks inimeste majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ka siis, kui juba on tagatud minimaalne äraelamine. Nõuab ka riigi hoolitsust erinevate inimgruppide võrdsuse – sh faktilise võrdsuse – eest.

Menstruatsioon ja sooline võrdõiguslikkus

Just inimeste faktiline võrdsus ja võrdsed võimalused on need, mida menstrueerivate ja mittemenstrueerivate inimeste puhul alati ei ole. Iga kord, kui keegi jätab rahapuuduse, häbi, ühiskondliku tabu, hügieenivahendite puudumise või menstruatsioonivalude tõttu kooli, teatrisse, sünnipäevale või sisseastumiseksamile minemata, on menstrueeriv inimene teistega võrreldes halvemas olukorras. Seda soost tingitud tunnuse ja diskrimineeriva sotsiaalse normi tõttu. See on vähemalt tema kaudne diskrimineerimine (näiliselt neutraalse asjaolu tõttu on inimene ühe tunnuse alusel teisega võrreldes ebasoodsamas olukorras). Õiguslik võrdsus on, tegelikku mitte. Ja nii mitte vaid üksikjuhtudel, vaid miljonite inimeste jaoks. Need on olukorrad, millesse cis-poisid ja -mehed mitte kunagi ei satu.

Veel kord – kui menstruatsioonivalude18 , hügieenisidemete puudumise, ebamugavustunde ja hirmu tõttu kogeda alandust võimalike verelekete pärast puudub koolist iga kümnes Eesti tüdruk, siis oleks see arv rohkem kui 6800  (Statistikaamet 202119 : 10% 10–19 aastastest tüdrukutest). Lisaks transsoolised ja oma sugu mittemääratlevad noored. Mõnel lapsel võib nii olla igas kuus. See on puudumine või keskendumisraskus, mil lapsel pole valikuvõimalust, kuid millel võib olla negatiivne mõju õppimisele, õpitulemusele ja edasisele elule. Eelmainitud rahvaalgatuseski20 öeldi, et tüdrukud jäävad ilma teemadest ning peavad neid ise järele õppima. Ühes veebipostituses21 öeldi tabavalt, et kui koolis ega tööl ei ole võimalik käia, on põhimõtteliselt tegu ühiskonnast isoleerimisega.

See, kui menstruatsioon maksab22 menstrueerivale inimesele tema hariduse, karjääri, elatise ja ühiskondliku positsiooni, või halvendab seda, tähendab, et võrdsust ei ole. Sooline võrdõiguslikkus23 on siis, kui on nii võrdsed õigused kui ka võimalused tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Ka soolise võrdõiguslikkuse voliniku sõnul24 ei piirdu küsimus üksnes koolivõrgu piisavuse ja füüsilise ligipääsetavusega, oluline on, et õppimisvõimalusi saab tegelikult kasutada või kasutakse. Veelgi enam, soolisest võrdsusest haridustulemustes ühiskonna tasandil saab rääkida siis, kui õpitulemused ei erine oluliselt sugude kaupa ning kui hariduse kõrval on omandatud võrdne staatus ja karjäärivõimalused tööturul, ettevõtluses, otsustusprotsessides osalemises, majanduslikus sõltumatuses, töö- ja pereelus vastutuste ja kohustuste jagamisel. 

Võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemade juures räägitakse riigi kohustusest luua eeltingimused (positiivsed erimeetmed) või kohandatud keskkond teatud inimeste grupile selleks, et võrdsed võimalused oleksid päriselt olemas. Blogi alguses toodi juba välja, mis võiks nt kõikides koolides ja ettevõtetes olemas olla selleks, et menstruatsiooni ajal saaks õpilane keskenduda õppimisele ja töötaja tööle – olla võrdne teiste töötajatega ja saada võrdset palka.

Inimväärikuse ja võrdsuse hind on kolm eurot aastas

Menstruatsioon selle iga inimese individuaalsel kujul25 on tema füüsiline ja bioloogiline reaalsus26 . On sellisena olnud inimkonna algusest. Ei ole leebesõnaline kuupuhastus ega halvakõlalised pahad päevad või kuuhaigus. On viimane aeg kaotada sellega seonduv tabuhõng ja valehäbi ning inimeste ebavõrdsus. Ei ole nii, et mingile osale ühiskonnast on menstruatsioon arusaamatu ja vastikki ning osale midagi, mida varjata, kannatada minestama panevat valu jne. Ükski noor ei tohiks oma puberteedieas kõheldes või piinlikkuses ebakindlust tunda, et selles teemast ei saa vabalt rääkida, ega teadmatusest karta, nagu oleks esimene menstruatsioonikord märk raskest haigusest. Ei tohiks ka ühestki vastusest ilma jääda (kasvõi sellest, et esialgu võibki menstruatsioon olla ebaregulaarne) ega jätta midagi tegemata. On vaja hügieenivahendeid, on vaja teadlikkust menstruatsioonivaludest ning sellest, et abi saab küsida noorte nõustamiskeskustest ja seksuaaltervise keskusest, perelt ning perearstilt. Häbi ega ebamugav ei peaks olema ka klassivennal, kui ta märkab klassikaaslase pükstel vereplekki, vaid normaalne on seda talle hoolival toonil öelda ja seejärel aidata, nt saata tualetini. Tema teab ju ka (sest sellest on inimeseõpetuse tunnis räägitud), et noorel võib menstruaaltsükli ebaregulaarsuse tõttu see ootamatult keset koolipäeva alata. 

Eelmise näite eeldus on muidugi see, et koolis on kõik vajalik olemas. Hügieenisidemed on  koolis täielikult koolitöödele keskendumiseks peaaegu sama olulised kui paberid ja pliiatsid27 . Oleks hea, kui noor saab ennast koolis turvaliselt tunda ja minevikku jääb meenutus: „Usun, et pea iga naine on istunud koolipingis ja tundnud päevade algust ning sellega kaasnevat ebamugavust, hirmutunnet ja mõtteid „Kas ma jõuan õigel ajal tualetti? Kas mul on midagi kaasas? Kuidas ma selle kotist välja saan nii, et keegi seda ei näe?““. Nii kirjutas28 lennuakadeemias tasuta hügieenivahendite idee algataja. 2020. aastast alates on lennuakadeemia tualettides olnud igas kabiinis väike korv, milles on vabalt võtmiseks tampoone ja hügieenisidemeid. Ligi 150 naistudengiga kõrgkoolis kulus hügieenitarvete peale aastas ligikaudu 500 eurot. Aasta kokkuvõttes oli näha, et normaalsuuruses tarbed sobivad kõigile ning keegi ei ole neid ka varastanud. Lennuakadeemia näide tõestab, et hügieenitarvete pakkumine koolis ei ole keeruline ega kulukas projekt, kuid sellest saadav tudengite turvatunne on hindamatu.

Ehk mõnevõrra lihtsustatult, aga siiski võib meie arvates lennuakadeemia näite numbrite järgi järeldada, et ühe inimese väärikuse, vabaduse ja võrdse kohtlemise hind ühiskonnale on pisut rohkem kui kolm eurot aastas. Nii et vähemalt rahapuudust ei saa küll ükski asutus kasutada õigustuseks, miks pole tasuta hügieenisidemed tualettides võimalikud. Ja mitte ainult naiste29 tualettides. 

Lõppsõna asemel

Blogipostituse lõppsõna kirjutamise aeg kattus 24.02.2022 alanud Ukraina sõjaga. Autor osales Ukraina inimestele vajalikke pakkide kogumisel ja sorteerimisel ning nägi, kui suure osakaalu abist moodustasid hügieenisidemed, tampoonid ja niisked salvrätikud. Oli näha, et annetamiseks käidi spetsiaalselt poes ning osteti šampooni, hambaharja, pleedi jm kõrval ka hügieenisidemeid. Nende vajalikkus oli mõistetav. Blogipostituse kirjutamise aega jääb ka Tartu Linnavalitsuse otsus30 tellida koolidesse 70 000 hügieenisidet neile, kellel pole raha neid ise osta, ja neile, kel algab menstruatsioon ootamatult. Hügieenisidemed jõudsid koolidesse 8. märtsil. Need kogemused rõõmustavad ning panid mõtlema, et ehk on eelkirjeldatud probleemid tasapisi lahenemas, sest ühiskondlik arusaam ja suhtumine on muutunud või muutumas. 

Autoritest 

Helen Kranich on Justiitsministeeriumi nõunik ning rohkem kui 20 aasta jooksul tegelenud erinevate inimõiguste teemadega. Neid on ta õpetanud ja õpetab edasi ülikoolides ning rakendab seadusloomes.

Mari Aleksandra Kalluste on Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala üliõpilane, kes on ühiskondlikke teemasid väärtustanud ning neist huvitunud nii gümnaasiumis kui ka ülikooliõpingutes.

  • 1https://blogs.worldbank.org/water/menstrual-health-and-hygiene-empowers-women-and-girls-how-ensure-we-get-it-right
  • 2https://theconversation.com/does-gender-equality-suffer-when-women-get-menstrual-leave-55710
  • 3https://www.sotsid.ee/kristel-birgit-potsepp-miks-ei-ole-koolides-tudrukutele-tasuta-hugieenitarbeid/
  • 4https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-2-06
  • 5https://rahvaalgatus.ee/initiatives/a3eaed0b-2796-45e1-8c49-c8a7884896bc
  • 6https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-8-2019-0014_ET.html
  • 7https://www.unicef.org/coronavirus/covid-19-periods-in-pandemic-9-things-to-know
  • 8https://plan-uk.org/media-centre/menstrual-health-day-global-period-poverty-and-stigma-getting-worse-under-lockdown
  • 9https://www.bbc.com/news/uk-england-53236870
  • 10https://pohiseadus.ee/sisu/3481/paragrahv_10
  • 11https://pohiseadus.ee/sisu/3481
  • 12https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-67-13
  • 13https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-14-06
  • 14https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-7-03
  • 15https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/marksonastik?asjaNr=5-18-7/8
  • 16https://www.sotsid.ee/kristel-birgit-potsepp-miks-ei-ole-koolides-tudrukutele-tasuta-hugieenitarbeid/
  • 17https://pohiseadus.ee/sisu/3481
  • 18https://www.bodyform.co.uk/our-world/period-poverty/
  • 19https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik
  • 20https://rahvaalgatus.ee/initiatives/a3eaed0b-2796-45e1-8c49-c8a7884896bc
  • 21https://www.sotsid.ee/kristel-birgit-potsepp-miks-ei-ole-koolides-tudrukutele-tasuta-hugieenitarbeid/
  • 22https://www.humanrightspulse.com/mastercontentblog/the-price-of-a-period-period-poverty-is-widening-the-gender-equality-gap
  • 23https://www.riigiteataja.ee/akt/110012019019
  • 24https://volinik.ee/mida-tahendab-sooline-vordoiguslikkus-uldhariduses/
  • 25https://www.healthywomen.org/condition/menstrual-disorders
  • 26https://www.sheknows.com/health-and-wellness/articles/2122402/all-genders-menstruate-always-pads/
  • 27https://tarbija.postimees.ee/3844825/usa-koolides-hakatakse-pakkuma-tasuta-tampoone-ja-hugieenisidemeid
  • 28https://tartu.postimees.ee/7381708/marget-miil-tasuta-hugieenitarbed-koolis-lihtne-projekt-kuid-suure-mojuga
  • 29https://naistekas.delfi.ee/artikkel/84772819/inglismaa-koolides-opetatakse-algklassilastele-et-ka-poistel-voivad-paevad-olla
  • 30https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linna-koolides-jagatakse-sellest-nadalast-tasuta-menstruaaltarvikuid